Sess on peal. Motivatsiooni pole. Lund pole.
Ämblikud on. Tartu-korteris tundub neile meeldivat, miskipärast on neid siin ainult suuri. Väljend 'surnuks ehmatama' koosneb kahest sõnast - esimene nende, teine minu kohta. Ei diskrimineeri.
Viimasel ajal puudub igasugune oskus ennast ja oma tegusid/panust hinnata. Täna koju tulles mõtlesin, millal mulle sobiks järeltööd teha, nii kindel olin, et eile läks asi totaalselt metsa. Sain maksimumpunktid, wtf? Aega jäi väheks, osade seaduste puhul lihtsalt pakkusin, arutlus ei olnud absoluutselt selge ja oli teada, et õppejõud hindab rangelt. Tuleb välja, et vajadusel ma suudan midagi normaalset kirja panna ning Haridusseadust ja tema kümneid sõpru omavahel seostada ja sealt detaile leida. Samas, mulle on seadustekstid alati sobinud, olen aru saanud, et mõne jaoks on need automaatselt läbimatu wall of text.
Täna kulus viis tikku, et küünal põlema saada.
2 comments:
Õõõh, need tänapäva tikud on ikka nii nigelaks muutunud. Ma ise aeg-ajalt mõtlen, et leegiheitja oleks efektiivsem - nii aja- kui ka rahasäästlikum.
Teine variant oleks läbida liigimuutusoperatsioon ja hakata tuldpurskavaks loheks. Saba kauba peale!
Post a Comment