Well done is better than well said

Miks?

2012-01-17T01:05:00.004+02:00

Miks suudab see pealtnäha tähtsusetu fakt, et hetkel koolis ei pea käima, keerata mu unerežiimi totaalselt pea peale? Äkitselt arvab mu aju, et täiega äge oleks öö ja päev ära vahetada ja vaadata, mis saama hakkab. Kusjuures see ei juhtu isegi tasapisi... umbes vaheaja teiseks päevaks (või siis juba ööks) on täiesti okei minna kell neli magama ja tõusta millalgi lõuna paiku. Mis omakorda tähendab, et see kõik kordub ka järgmisel õhtul. Tunnen 'Terevisioonist' puudust.

Miks ma enda kätt pidevalt ukselingi vastu ära löön ja sellega oh-kui-seksikaid sinikaid tekitan? Mööblil on mingi vandenõu tekkinud, sest uksed, tugitool ja voodi on välja kuulutanud sõja. Not cool.

Miks ma ei suuda ajalehti lugeda samal päeval kui need saabuvad? Alustan lugemist, siis tuleb midagi vahele, seejärel pöördun tagasi ajalehe juurde, loen paar lehekülge ja siis teen jälle midagi muud. Järgmisel päeval tuleb uus ajaleht, aga mul on veel eelmine pooleli. Võtan selleks ajaks juba eilse ajalehe kätte, kortsutan kulmu (sest teemad on ju vanad) ja jätan selle uuesti ripakile. Loen veidi uut ajalehte, aga keegi viitab eelmises ilmunud artiklile ja lähen eelmise juurde tagasi. Ja loomulikult tuleb enne sellega lõpetamist uus ajaleht. Asi lõppeb sellega, et lõpuks loen korraga kolme-nelja ajalehte, which completely defeats the point of a NEWSpaper.

Miks eeldatakse, et ma olen igas spordis eestlase poolt? Ei, kui see inimene mulle ei meeldi, siis ma olen selle hoopis teisest riigist pärit tüübi poolt, kes mulle meeldib. See ei tähenda, et ma oleks eestlase vastu. Ja kui ka oleksin tema vastu, siis ka see oleks minu meelest okei. Miks peaks rahvust üldse siinkohal arvesse võtma?

Teisipäev

2011-12-13T22:20:00.002+02:00

Sess on peal. Motivatsiooni pole. Lund pole.
Ämblikud on. Tartu-korteris tundub neile meeldivat, miskipärast on neid siin ainult suuri. Väljend 'surnuks ehmatama' koosneb kahest sõnast - esimene nende, teine minu kohta. Ei diskrimineeri.
Viimasel ajal puudub igasugune oskus ennast ja oma tegusid/panust hinnata. Täna koju tulles mõtlesin, millal mulle sobiks järeltööd teha, nii kindel olin, et eile läks asi totaalselt metsa. Sain maksimumpunktid, wtf? Aega jäi väheks, osade seaduste puhul lihtsalt pakkusin, arutlus ei olnud absoluutselt selge ja oli teada, et õppejõud hindab rangelt. Tuleb välja, et vajadusel ma suudan midagi normaalset kirja panna ning Haridusseadust ja tema kümneid sõpru omavahel seostada ja sealt detaile leida. Samas, mulle on seadustekstid alati sobinud, olen aru saanud, et mõne jaoks on need automaatselt läbimatu wall of text.
Täna kulus viis tikku, et küünal põlema saada.

Dear Mr Snow

2011-11-21T17:08:00.002+02:00

MIS MÕTTES Tallinnas sajab ja Tartus mitte? I thought we had a deal?!

Sincerely, beggining to doubt our relationship...

We're off to a good start!

2011-09-07T18:41:00.004+03:00

From damnyouautocorrect.com

Poolteist nädalat Tartus tagasi oldud ja tundub, et kõik sujub kenasti. Eile õhtul oli mu selle aasta highlight- nägin OMA SILMAGA hakat (maoori tantsu). Teate küll, see trampimise, karjumise ja nägudetegemisega esinemine/hirmutamine, mida Uus-Meremaa meeskonnad enne mängu algust teevad. Maooriga esineja näol küll tegemist polnud, aga ometi. He was a real kiwi!! My life is now complete.
Lisaks on korteris nüüd viimaks kardinad, tänu millele saan ma õhtul tule põlema panna ega pea möödakäijate eest varjuma. Äkki oligi asi hämaruses ja mõistus ei funktsioneerinud korralikult, aga ma otsustasin enam-vähem kindlalt teha kaks magistritööd. Ei noh, mitte, et mulle nüüd tohutult meeldiks taolisi asju kirjutada, pigem ikka selleks, et teadmata arvu aastate pärast saaks kaks tähtsat paberit. Ühe sellise, mis annab koolidirektoritele teada, et ma olen tark õpetaja; teise, mis ütleks, et ma oskan anglistika ja kirjanduse teemal sõna võtta. Õnneks on meie õppekava niimodi üles ehitatud, et selle raames on võimalik valida kahe suuna vahel (või siis valida mõlemad). Mõlema suuna ained on piisavalt huvitavad ja kui valida ei oska, siis tuleb ahnitseda mõlemat! Sel juhul küll ei saa kahe aastaga diplomit kätte, aga kuhu mul kiiret?
Tänase päeva tipphetk oli aga see, kui ameeriklasest õppejõud mulle A pani. I have international potential! Ameerika õpetamisstiil on meie omast lihtsalt nii erinev, et ma ei julgenud sealt positiivset hinnet oodatagi- lähenemine nii kodutööle kui seminari ülesehitusele on niivõrd erinev.
Kogu selle optimismi peale tuleks muidugi mainida, et homse koolipäeva jätaks ma alates keskpäevast hea meelega vahele (3x1,5 tundi pedagoogika aluseid!!!) ning Foucault' lugemine ei õnnestu ka kuidagi, aga siis ootab juba nädalavahetus.

Update

2011-08-08T18:42:00.002+03:00

Bakalaureusekraad on nüüd juba tükk aega käes olnud ja kõrgharidus seega olemas. Pärast pikka mõtlemist otsustasin ka järgmised kaks aastat Tartus õppida, et ehk tulevikus oma ülikoolitarkusega ka midagi tarka peale hakata (the picture is therefore relevant). Suurt ei muutu, ainult erialaks on edaspidi anglistika ja ühikaeluga on nüüdseks kõik. Seega saab mulle nüüd külla tulla, hurraa!

Kevadine segadus

2011-04-18T16:43:00.003+03:00

Kui kõnnin tänaval ja mõtlen sellele, et tahan linna vahetada, hakkavad kohe juhtuma kõiksugu positiivsed asjad. Vastu tulevad tuttavad, kelle olemasolust mul enne Tartusse tulekut aimugi polnud, kõige paremad õppejõud tervitavad laia naeratuse ja rõõmsa häälega ja ilusad poisid hoiavad uksi lahti. Kui mõtlen, et äkki ikka jääks veel paariks aastaks siia, tunnen end ainult õnnetult ja juhtuvad vaid igapäevaselt tüütud ja negatiivsed asjad. Saa siis aru, mida teha tahaks või tegema peaks. Siin ei olegi tegelikult mingit 'peaks'-tegurit, olen vaba, et teha, mida tahan. Enam-vähem teangi, mis see on. Siis aga hakkan jälle kahtlema...

Pet peeve.

2011-04-10T13:03:00.003+03:00

See on lihtsalt hämmastav, kui palju seda leidub (eriti nende kirjutajate puhul, kelle jaoks inglise keel on emakeel). Hämmastav ja samas kurb.

I can see a connection.

2011-04-08T12:55:00.004+03:00

~~thesis~~ revision questions

Kui juba postitamiseks läks...

2011-02-08T21:02:00.002+02:00

1. Kas sa said nime kellegi järgi? Ei.
2. Millal viimati nutsid? Reedel (süüdi oli kas National Geographic või Animal Planet)
3. Kas sulle meeldib su käekiri? Mitte eriti.
4. Mis on su lemmiklõunasöök? Kihiline kanasalat.
5. Kas sul on lapsi? Ei.
6. Kui sa oleksid teine inimene, kas oleksid endaga sõber? Ei vist.
7. Kas oled tihti sarkastiline? Tuleb ette.
8. Kas su kurgumandlid on eemaldatud? Ei.
9. Kas sooritaksid benji-hüppe? Jah.
10. Millised on su lemmikmaisihelbed? Eelistan müslit.
11. Kas seod paelad lahti, kui jalatsid ära võtad? Oleneb.
12. Kas pead end tugevaks? Vaimselt või füüsiliselt?
13. Milline on su lemmikjäätis? Vaniljejäätis toormoosiga.
14. Mida märkad inimese juures esimesena? Nägu.
16. Mis sulle enda juures kõige vähem meeldib? Introvertsus.
17. Mida igatsed kõige rohkem? Ei tea isegi.
18. Millise asja ostsid endale viimati? Kohvi vist.
19. Mida hetkel igatsed? Ei suuda midagi välja mõelda, aga sõna 'igatsen' kõlab juba üsna naljakalt.
20. Mida viimati sõid? Õuna.
21. Mida hetkel kuulad? Toanaaber klõbistab klaviatuuriga, autod sõidavad, keegi keedab köögis vett.
22. Kui oleksid rasvakriit, siis mis oleks sinu värv? Milline eksistentsiaalne küsimus... roheline?
23. Lemmiklõhn? Esimese lume lõhn.
24. Kellega telefonis viimati rääkisid? Teelega.
25. Parim spordiala, mida telekast jälgida? Suusahüpped.
26. Su juuksevärv? Helepruun.
27. Su silmade värv? Hall, vasakus silmas on pruun täpp kah.
28. Kas kannad kontaktläätsi? Ei.
29. Lemmiktoit? Kanasupp kookospiima ja kõiksugu vürtsidega.
30. Kas õudusfilm või film õnneliku lõpuga? Hetkel eelistaks õudusfilmi.
31. Mis filmi viimati vaatasid? 'Fantastiline nelik ja hõbesurfar'.
32. Mis värvi pluusi hetkel kannad? Rohelist.
33. Suvi või talv? Suvi.
34. Kallistused või suudlused? Miks valida?
35. Lemmikmagustoit? Tiramisu.
36. Mis raamatut hetkel loed? Margaret Laurence'i 'Kivist ingel'.
37. Mida su hiirematt kujutab? Puudub.
38. Mida viimati telekast vaatasid? vt küsimus 31.
39. Lemmikheli? Klišeelik kevadine linnulaul. Kossuketside krigin ka.
40. Rolling Stones või The Beatles? Kahtlemata The Beatles.
41. Mis on kõige kaugem riik, kus oled puhkamas käinud? Inglismaa.
42. Kas sul on mõni eriline oskus või anne? Olen hea kuulaja ja võin juua meeletutes kogustes teed.
43. Kus sa sündisid? Tallinnas.
44. Mitu istessetõusu suudad kahe minuti jooksul teha? Ei tea, aga ilmselt liiga vähe.
45. Millal tutvusid viimati uue inimesega? Eile.
46. Ütle üks blogija, kellega kohtuksid reaalelus? Peamiselt loen sõprade blogisid ja nende kõigiga võiks alati kohtuda.
47. Üks blogija, kelle blogi võiks avaldada raamatuna ja sa ostaksid? Ei näe mõtet blogi raamatuna avaldamises.
49. Kui ei saa taaskehastuda inimesena, siis kellena? Tulnukana.
50. Kelle ankeete lugeda soovid, ütle vähemalt kümme nime? Kes tahab, see täidab.

Vahekokkuvõte viimastest nädalatest

2011-02-08T20:30:00.004+02:00

Vaheaeg läks meedivalt tegevusetult, kui üldse kuidagi kokku võtta, siis taasavastuse sildi alla mahuks see kõik. Uisutamine tegi suure comebacki. Ostsin isegi uued uisud, et saaks tõsisemalt ette võtta selle. Kuna üksi ei jõudnud uisutama, jäi muusikaga uisutamine proovimata; edaspidi võiks klapid kõrva panna ja selgeks teha, kas muusikarütmis uisutamine oleks eriti mõnus või viiks jalad alt.

Õhtuti avastasin sageli, et on kätte jõudnud öö, aga mis sellest. Järgmisel hommikul aega küll! Seega youtube lahti ja muusikat kuulama. Peamiselt kuulasin muusikat, mida ma pole juba aastaid kuulanud. Isegi ei mäletanud enam, kui hea mõni bänd on. The Clash läheb aina paremaks, kui 80-aastasena kuulan, siis vist ei suuda ennast üldse taltsutada. Sama lugu, aga veidi teistsugusest aspektist, on Blink-182-ga. Kunagi sai neid ikka väga tihti kuulatud. McFly on vist alati teemas, kuigi hetkel ma vaatan hea meelega mööda sellest, et nende uusim album just sokke jalast ära ei rokkinud. Paar head lugu siiski. Nüüd, kus ma nad Bristolis oma silmaga olen ära näinud, võib vist küll öelda, et pea 8 aastat nende kuulamist pole asjata olnud. Pean tunnistama, et olen üks neist magedatest inimestest, kes kontserdil ühe loo ajal lihtsalt silmad kinni pani ega suutnud uskuda, et seda lugu PÄRISELT kuuleb ja see oli lihtsalt uskumatult hea.

Nüüd aga uus semester uue hooga. Ma olen tohutult õnnelik, et vabaaineid otsides sattusin sellise aine peale nagu Leedu maatundmine. Registreerunud on sinna vist umbes 6 inimest, esimesel nädalal oli kohal 2. Great success! Aga õppejõud tundub lahe ja aine läbinisti huvitav, sest olgem ausad – ega ma Leedust just väga palju midagi ei tea (mis oli ka põhjus, miks selle aine valisin). Ootan juba järgmist esmaspäeva igal juhul (ja loodan, et Lossi tänav enam libedamaks ei muutu, sest sel juhul ei saa ma vist enam mäest üles ega alla). Sel semestril pean üldse võtma kokku neli ainet, seega saab varsti hakata lõpueksamile keskenduma.

Täna vaatasin Spider Solitaire’i statistikat ka – 31 võitu ja 1810 kaotust, sealjuures 25 järjestikust kaotust. Järjekindlus on ju ka midagi väärt, eks? Iga sessi ajal numbrid muudkui kasvavad, sest asendustegevusena on see mäng ja koristamine asendamatud. Aeg muudkui kulub!

Ah jaa, eelmisel nädalal ei lasknud politsei mind Kohilas ülekäigurajal üle tee. Käituge mu sõnade, mitte tegude järgi...

2010-11-02T11:32:00.002+02:00

Sunday entertainment

2010-09-19T20:42:00.007+03:00

From dearblankpleaseblank

Dear Taylor Swift,
If it is of any interest to you, Romeo and Juliet both kill themselves in the end.
Sincerely, Shakespeare.

Dear dinosaurs,
I'm sorry I crashed your party.
Sincerely, Meteor.

Dear Yahoo!,
It's so cute how you keep trying...
Sincerely, Google.

Dear MC Hammer,
I can touch you.
Sincerely, Chuck Norris.

Before the noise

2010-09-17T13:39:00.004+03:00

Kuidas saavad kokad oma köögikunsti pakkuda? Oleks siis kokakunsti, mis on tegelikult küll sama ajuvaba, aga köögikunsti? Kuidas ma seda tõlkima peaks? Ja kokkade vägiteod? Teeme pai kõhule, silmale (!) ja hingele? Olgu, autor on püüdnud olla luuleline ja tahtis kirjutada 'ilusat' teksti, aga kui pikk artikkel ainult sellest koosnebki, läheb asi jamaks kätte. Too much of a good thing.
Lisaks olen ma ka suutnud tsipa haigeks jääda just nagu nii paljud teisedki. Jump on the bandwagon! Aga ees on nädalavahetus, käisin täna poes ka ära ja kui just ei teki tahtmist, ei pea ma kuni esmaspäevani üldse toast välja minema. Tere, erak. But I haz teh internetz and books.
Oktoobri lõpus võtan väikse koolivaheaja ka ja saan lõpuks ometi Inglismaale minna. Ilmselt umbes nädal Bristolis ja päev Londonis, kusjuures kirsiks tordi peal on McFly kontsert. Kui suur on tõenäosus, et nad just samal nädalal samas linnas esinevad?! Käin ringi ja naeratan sellele mõeldes, tekitades möödakäijates kahtlusi ja küsimusi.

2010-08-12T11:02:00.004+03:00

The most important things in life aren't things

2010-08-12T10:09:00.012+03:00

2010-08-05T10:33:00.004+03:00

Avastasin end täna hommikul mõttelt, et tahaks juba kooli tagasi minna. Ilmselgelt magamatus. Peaks tõsisemalt hakkama loengutele registreerima ennast. Siiani olen registreerunud ainult kohustuslikele ja amerikanistika-britannistika omadele, aga peaks teistest õppekavadest ka midagi otsima. Tahaks praegu juba võimalikult palju aineid võtta, et järgmisel semestril eksamile keskenduda. Sellega seoses on juba praegu suht paanikaosakond. HELP! Korteriotsingud on samuti poolikud. Käisime päris mitut vaatamas, aga ükski ei olnud päris sobiv. Semestri alguses saab äkki rohkem keskenduda sellele. Suvel juba oli olukord, kus Teele pidi vahepeal asjaga üksi tegelema, sest ma pidin tööl olema. Päääris halb tunne oli kellegi teise kaela sellised asju jätta.
Eile oli spordikas järjekordne pikamaajooksusarja jooks, seekord siis 5000 meetrit. Lugesin ringe ja olin muidu asjalik. Huvitavamad jooksud on veel ees- 800 meetrit, 10 000 meetrit ja tunnijooks. Kahjuks on viimased neist septembris, seega ma ei teagi veel, kas saan kohal olla. Kui varem tegime panuseid, siis nüüd on võitja juba ette teada. Uskumatu mees. Rakveres käisin ka teisipäeval. Sealne Kuldliiga oli suht mõnus. Ilm oli ideaalne, tulemused enamjaolt head ja nalja nabani. Ideaalne õhtupoolik!
Täna on aga doonoripäev. Juba tükk aega on olnud kuulda, et neil on verd vähe, seega püüan anda oma panuse. Oma ilusat punast doonorikaarti tahaks ju täiendada.

2010-08-05T10:17:00.002+03:00

In my line of work, men in tights IS the norm

2010-07-30T14:54:00.004+03:00

Töö klienditeenindajana (among other things) on jätkuvalt vaheldusrikas. Paaripäevase vahega ähvardati mulle politsei kutsuda ja avaldati armastust. Ei teagi, kumb ebameeldivam oli, ühed pealetükkivad tüübid mõlemad. Ähvardamas käis kohalik joodik- ta ikka aeg-ajalt peab vajalikuks meid külastada ja meid teavitada sellest, et see ei ole üldse mingi korralik töö meil ning meid tuleks vallandada. Traktorist oleks vist asjalikum olla kui administraator. Korstnapühkija oleks ka lahe olla, aga ega ta vist tööd ei paku, ainult teeb olemasoleva maha. Sel mehel on muide kõrgharidus... kuidas keegi üldse nii madalale langeb? Kunagi oli olnud täitsa tubli mees, tark ja korralik. Nüüd aga vehib rusikatega, sest me olevat kõik ülbed ja ahned ja tema kui maksumaksja rahast makstakse meile palka (ei saanudki teada, kes need 'meie' täpselt oleme). Tegelikult küll maksan mina vist oma maksudest talle toetust, aga tal on ilmselgelt rohkem õigust vinguda.

Paar päeva hiljem aga käis mingi (kunagine?) jalgpallur mulle rääkimas, kuidas naistele lillede kinkimine on ilusaim asi, mida mees teha saab ja kuidas ta nüüd kohe läheb lilli korjama mulle. Ei, aitäh. Käis mitu korda siin veel jalutama kutsumas ja puha, aga ei vedanud tal. Viimasel korral nähvasin talle ta sõbra ees suht korralikult juba ja peale seda pole ta siin enam käinud.

Vabandust.

Sel suvel nägin esimest korda jaaniussi ka. Eelmistel aastatel oleme küll käinud otsimas, aga tulemuseta, seekord vedas rohkem. August on varsti käes ja ma meenutan alles jaanipäeva, jeerum... Aga toredad ussikesed sellegipoolest. Pärast Anthony Bourdaini raamatute lugemist oleks järgmine loogiline mõte, et ei tea, kuidas nad maitsevad. Neid raamatuid ei tohiks mingil juhul lugeda enne reisile minemist, muidu tundubki näiteks sooja ilmaga tänavakaupmehelt toore kala ostmine hea mõttena.

Suvel olen remondi alal tublisti teadmisi kogunud. Suur armastus ehituspoodide vastu, mis mind algul tabas, on küll möödunud, aga toredad kohad ikka. Mida kõike kellelgi vaja võib minna! Käin ja imestan. Remondi vahepeal on õnnestunud ka päris mitu korralikku raamatut läbi lugeda ning ka ajakirjandusse süveneda. Paar nädalat tagasi lugesin tohutu üllatusega, kuidas eestlased reageerivad burkadele. Ma poleks tõesti uskunud, et burkadesse riietunult võib tänaval sellise kohtlemise osaliseks saada. Ju ma elan oma mullis, oma ideaalses maailmas, sest ma ei oleks ealeski ette kujutanud, et taoline riietusese võib endaga hetkega kaasa tuua sellisel määral mõnitamist, sõimu, näpuga näitamisest ja naerust rääkimata. Mul oli seda lugedes Eesti ühiskonna pärast tõsiselt häbi. Vaatamata sellele, et ma ise ei ole sellist suhtumist propageerinud ega mingil muul viisil sellest osa saanud, tekkis mul tahtmine vabandada kõigi ees, kes on pidanud Eestis oma usu või rassi pärast sellist suhtumist kannatama. Ma ei kujuta ette, kuhu on kadunud või miks ei ole välja arenenud inimeste tolerantsus. Ja kas on lootust, et asi paraneb? Kas seda parandaks haridus või ainult lennukipiletid? Või ei aitaks isegi teistsuguses ühiskonnas olemine ja ignorantsus vohaks edasi?

2010-06-09T10:46:00.003+03:00

She sells sea shells on the sea shore, the sea shells that she sells are sea shells I'm sure.

Peter Piper picked a peck of pickled peppers.
A peck of pickled peppers Peter Piper picked.
If Peter Piper picked a peck of pickled peppers,
Where's the peck of pickled peppers Peter Piper picked?

Red lorry yellow lorry red lorry yellow lorry.

Through three cheese trees three free fleas flew.
While these fleas flew, freezy breeze blew.
Freezy breeze made these three trees freeze.
Freezy trees made these trees' cheese freeze.
That's what made these three free fleas sneeze.

Can you can a can as a canner can can a can?

I wish to wish the wish you wish to wish, but if you wish the wish the witch wishes, I won't wish the wish you wish to wish.

Brain overload.
Ja homme on inglise keele struktuuri eksam. Why, Willy, why, Willy, why, Willy, why?

2010-05-28T11:20:00.004+03:00

Üsna produktiivne nädal on olnud. Kolm eksamit ja essee valmis. Veel on jäänud, eee... palju. Aga vaatamata sellele hakkab juba looma, eksole. Kahju on ainult sellest, et tõlkeeksami pärast ei saanud ma Liina lõpetamisele minna. Tema sünnipäevale ei saanud ma ka õigel ajal minna, ikka hiljem. Ei sobi kuidagi meil need asjad!

Korteriotsingud jätkuvad hoogsalt. Otsimist on tunduvalt rohkem kui leidmist. Ilusad ja sobiva hinnaklassiga korterid asuvad pahatihti kaugel ja ma olen nii harjunud sellega, et saan kiirelt kooli, et väga kaugele ei tahaks kolida. Aga veel on aega otsida, kuigi varsti tahaks juba kolida. Või noh, tegevusena pole kolimine just suurem asi, aga uut elukohta tahaks küll. Ühikas on ju tore ja puha, aga kaks aastat on siin juba oldud ja ehk aitab juba. Natuke väsitav on see, et mingit privaatsust ei ole. Alati on toanaaber kodus (või noh, mitte alati, aga ikkagi) ja raske on vaikselt olla, kui ta magada tahab. Samamoodi on raske magada, kui keegi ringi kolistab. Seega eraldi tuba oleks vahelduse mõttes tore, eriti kui aasta pärast bakaeksamiks õppimine lahti läheb. Ei julge mõeldagi sellele veel. Miks ei võiks me teha bakatööd nagu eelnevatel ja järgnevatel aastatel tehakse? On küll palju tööd, aga siiski parem kui eksam kolme aasta materjali peale.

Täna koju minnes kavatsen ainult magada ja tennist vaadata, muud ei jaksa enam. Homme hakkan jälle õppima.

Time management...I no haz it.

2010-05-25T14:48:00.002+03:00

Oh, sess on tore. Mitte. Miks ma oma vigadest ei õpi? Võiks ju alustada juba nädal enne eksamit õppimisega, aga ikka viimasel hetkel. Ameerika vähemusrahvaste eksam läks vist päris hästi, ainult käsi väsis kirjutamisest juba veerand tundi pärast eksami algust. Kokku kirjutasin vist enam-vähem tund aega järjest.
Mul on vähem kui 24 tundi aega, et fonoloogia alal asjatundjaks saada. Eee, appi?! Edasi lükata ka ei taha eksamit, sest siis oleks eksam päev pärast struktuuri oma. No good. Vahepeal veel töö ka, lisaks esseed ja muud toredat. Prantsuse lahtised ei aita asjale sugugi kaasa. Uskumatu, milline mäng eile Murrayl oli. Esimeses ringis! Jeebus.
Ah jaa, labaseid nalju sellega seoses ka. Guardiani ülevaatest siis:
"Just a thought - when live blogging have you ever had any near misses when typing 'baseline'? The 'v' key is perilously close to the 'b'. Sample sentence - "Murray expertly slides through the vaseline to deliver the glory shot, the sweat-drenched Frenchman before him emitting a volley of gallic groans before slumping to the ground in exhaustion." Maybe not" – Luke Davis.

Püsimatus

2010-05-10T18:36:00.004+03:00

Hakkasin ühe aine jaoks kokkuvõtet kirjutama juba loetud artiklist. Otsustasin, et loen järgmise ka läbi ja kuna see oli lühem ja selgem, kirjutan hoopis sellest. Peale poolt lehekülge hakkasin hoopis teise aine jaoks uurimistööd kirjutama (mis juba tegelikult pooleli oli). Vahepeal lugesin kolmapäevase James Joyce'i seminari jaoks ilukirjandust ka. Ja tegin kaks tassi teed (kohe alustan kolmandaga).
Ehk siis kõik on pooleli. Veel on õnneks aega...

May the 4th be with you.

2010-05-04T21:46:00.002+03:00

Liites kaks tipp-poliitikut, saame ühe kahe jalaga maa peal seisva mehe.
Valimised on neljapäeval ja asi kisub põnevaks. Tõenäoliselt on tegu inglise filoloogi professionaalse kretinismiga, aga mis teha. Cameron ei ole sellepärast pildil, et ta ei seisnud debatil ühel jalal, muul viisil ta teistele alla ei jää.
Ülikooliga on selline lugu hetkel, et motivatsiooni lihtsalt ei ole. Eksamid on kohe-kohe tulemas ja nüüd peaks hakkama tõsisemalt tööd tegema, aga ma ei suuda sellele mõeldagi. Tahaks juba tööle ja suve ja Järva-Jaani ja puhata ja mängida. Ving-ving.
Ja laupäeval tabasin end mõttelt, et kui ma usuksin jumala(te)sse, siis tänaksin teda (neid), et ma just sellesse perre olen sündinud. Mõne teooria kohaselt valib laps ise, kuhu perre sünnib, sel juhul tänaksin iseennast. Hea otsus. Ja tänud ka neile, kes pärast mind selle pere välja valisid. Muidu poleks mul kellegagi kabet ega aliast mängida.

See on nüüd selline mõttetu postitus.

2010-04-20T22:43:00.002+03:00

Ehk siis ilmselge reklaam.
www.digisilm.ee või Tallinna loomaaia kodulehelt saab vaadata Amuuri leopardi pere tegemisi. Kui ma oleksin kontori-inimene, ei saaks ma ilmselt midagi tehtud. Ideaalne ravim paha tuju vastu!

'Liige' on naljakas sõna

2010-04-13T22:22:00.005+03:00

§ 14. Liikmelisuse mitteüleantavus

(1) Liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb.

(2) Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.

(3) Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

Mittetulundusühingute seaduses ei ole sõnakordus ilmselgelt probleem. Kuigi tuleb tunnistada, et tegelikult mulle selliste tekstide tõlkimine ja uurimine-puurimine täitsa meeldib.

2010-04-08T11:00:00.002+03:00

In other news, inglise keele struktuur ajab mu ilmselt hauda. No ei mõista seda. Tõlkimine hakkab samas juba kohati välja tulema.
Aga see kõik on tegelt irrelephant.

2010-02-20T22:07:00.003+02:00

Suusahüppekommentaator: "Matti sai oma puusa pöördesse."

Pean mainima, et minu puus pole kunagi pöördesse läinud. Kurvavõitu.

Ja nüüd läks Chedal liiga palju tagumikuga ründama. Jeez...

2010-02-20T19:58:00.005+02:00

Vikerraadios arutati just selle üle, et ajakirjandus ei tohiks sportlasi liigselt küsimustega kiusata. Et laseme neil oma asja ajada ja mitte küsimustega asju ära sõnuda. Peamine arvamus (just saatesse helistajate poolt) oli see, et meedia on nende suhtes ebaõiglane ja üleüldse paha. Halloo, sportlasele on meediakajastust ju vaja. Sportlaste tegevuseks on vaja sponsoreid- miks peaks mõni firma toetama sportlast, kellest keegi midagi ei tea ning kes isegi intervjuusid ei anna? Ja kui (tulevasi tipp-) sportlasi ei toetata, siis ei tule ka tulemusi. Sportlaste ja meedia suhet võib kirjeldada ikka pigem sümbioosina, mitte parasitismina. Loomulikult on siin ka piirid, mida ei tohiks ületada, aga üldiselt on need paigas ja keegi liiga ei tee. Jutt ei käinud isegi kõmuajakirjandusest, vaid tavalisest spordisündmuste kajastamisest.

Peale seda oli juttu Kanadast ja sealsest kirjandusest. Eva Rein rokkis korralikult, kuigi oli aru saada, et ta oleks tahtnud palju rohkem rääkida.

2010-02-06T23:35:00.000+02:00

Vilistlased vilistavad vilinal

2010-02-06T22:07:00.003+02:00

Ehk siis ei läinud vilistlaste peole. Polnud väga plaanis ka, sest ei tunne vajadust veel ühiseid mälestusi meelde tuletada. Keskkool oli enam-vähem ju, aga sellele eelnev... ei, aitäh, parem ei meenutaks kooliga seonduvat sellest perioodist.
Nostalgia, kogu oma positiivsuses, siiski ilmutas end täna. Pallikava!!! Jeerum, kui palju seda nähtud on ja kui palju erinevaid mälestusi pähe tuleb. Vilistlaste-õpilaste spordiasjandus oli täna, vist oli neli ala (saalihoki, jalgpall, võrkpall, korvpall). Vilistlased võitsid vaid viimase. See oli ühtlasi ainuke mäng, kus ma reaalselt kellegi poolt olin, seekord kiskus õpilaste poole. Feil, feil, feil.
Vaheaeg on möödunud naeruväärselt kiiresti. Ma veidi kardan järgmist nädalat. Uued loengud-saminarid, uued õppejõud, uus rutiin, samas olen põnevil. Saa siis aru. Neljapäeviti on ainult Veldi. Täitsa huvitav, kui palju ma sinna jõuan. Pilvi ja Leili peale ei julge veel mõeldagi. Vaheajal domineerisid jaapani mõistatused, ema sünnipäevapeod ja seriaalid. Oleks siis mingid asjalikud olnud, aga Miami Ink, LA Ink ja Jon and Kate plus 8. Lisaks uudised, kus TV3 konkureerib välismaistega. Punkte jagatakse ka huumori eest. Ah jaa, Australian Open ja suusahüpped olid ka. Kui mitu (nais)fänni võitis Murray nutmisega? Toob see talle uusi sponsoreid ka?

Pikemat juttu, arvamusi ja analüüsi ei viitsi hetkel pakkuda.

2010-01-10T13:23:00.001+02:00

Sel suvel tahaks langevarjuhüppega hakkama saada. Tahaks teada, mida mõtleb inimene, kes lennukist alla hüppab.

Sess on kurnav.

2009-12-16T11:01:00.002+02:00

Eile sain Šotimaa ajaloo testi kaelast ära. Kuni õppejõud teste parandas, lõbustas meid Billy Connolly, kes (nagu paljud teised šotlased) on õppejõu tuttav. Nad isegi elasid kunagi ühes korteris vist. Ühtlasi tunneb ta Andy Murray ema. Seriously? Good for him, I guess.

Külma kallal ma ei vingu. Kuni jalad kuivad on, on kõik hästi. Okei, tegelikult veidi vingun, aga rohkem moe pärast ja ainult siis, kui õues pean olema.

Armastan Tallinna vanalinna. Raekoja plats on eriti ilus praegu. Jah, Tartu on ka kobe, aga kuidagi mitte päris see. Lisaks on lodi keset platsi. Mis iganes. Ja nüüd on veel 5 kuuske lisaks seal, juba enne oli kõike kuidagi palju. Tallinna kuusk on ilusam, ei vilgu ja on ühevärviliste tuledega kaetud. Sealne jõuluturg teeb asja pimedas veel ilusamaks. Jah, puhas kommerts ja elektri raiskamine, aga kui seda juba teha, siis korralikult. 30 krooni eest kuuse ääres hõõgveini juua ei ole palju, kui seda kord aastas teha. Jah, kord aastas ühes kindlas kohas olen täitsa võrreldav turistiga.

Muidu suht emotsioonitu, kuidagi igal pool laiali. Resoneerin kuskil vahepeal.

2009-12-10T09:51:00.005+02:00

Juhtus see, mis juhtuma pidi. Või õigemini see, mida ma arvasin mingil hetkel juhtuvat. Kuna ma peale lõikust alumist huult ja lõuga ei tunne, oli ainult aja küsimus, millal mul õnnestub kogemata liiga kõvasti huulde hammustada. Täna hommikul ärgates oli niisiis huul paistes. Õnneks mitte väga hullult, aga siiski. Oh, ei suuda oodata kuni need 6 kud mööduvad ja kõik jälle korda saab.
Lisaks olen suutnud endale nohu hankida, boonusena peavalu. Saaks tänane päev juba läbi.
Õhtul saan koju ka, jei.

Homseks tahan olla terve, sest pikk päev on ees. Hommikul pean õppima Šotimaa ajalugu, siis lähme jõulu-ja sünnipäeva kinke ostma. Kingid on läbimõeldud ja ma juba ootan nende üleandmist, sest ma tõesti arvan, et need saajatele meeldivad. Mingit mõttetut nänni pole kellelegi vaja, panustagem pigem elamustele ja läbimõeldud kingitustele. Ja õhtul korvpalli vaatama. Perfect!

Veidi vana uudis, aga siiski. Juba tükk aega tagasi teatasid mitmed haiglad, et ei taha enam külastajaid sisse lasta. Igati mõistetav, sest külastajad võivad endaga tuua kaasa kõikvõimalikke pisikuid ja suurikuid. Nii isekas kui see ka poleks, oli mu esimene mõte 'hea, et ma enam haiglas pole'. Ilma külastajateta on need päevad seal ikka kohutavalt pikad. Lisaks on raske neil, kelle lähedased haiglas on. Ikka ju tahaks minna vaatama (kuna vanaema läks haiglasse nädal peale mind, on ka see tunne värskelt kogetud). Kui ma poleks tohtinud teda vaatama minna, oleks meeletult kahju olnud. Saaks gripihooaeg juba läbi. Igasuguse gripi hooaeg.

Ukse avanemiseks tõmmake nöörist (nöör on selja taga).

2009-11-22T00:23:00.003+02:00

Selline kiri oli haiglas osakonda sisenedes uksel. Paneb hullemagi närvipuntra naeratama.
Olgu, long story short, viibisin haiglas. Plaaniline lõikus, diagnoosiks hambakaarte suhte anomaaliad. Just, mitmuses, vedas mul. Alumist lõualuud nihutati mõned millimeetrid, ülemine jäi tänu viimase hetke otsusele oma algsele kohale, sest trauma oleks olnud suurem kui reaalne kasu.
8. novembril läksin haiglasse ja järgmisel päeval oli lõikus. Sünnipäev möödus seega üpris huvitavalt- kella 10 paiku soovis anestesioloog mulle õnne ja järgmine mälestus on intensiivis ärkamine kell 2 öösel. Olin tegelikult varem ka ärganud ja püüdnud ninas olevat hapnikuasjandust välja võtta, aga sellest mul igasugused mälestused puuduvad, ilmselt ongi parem. Ärgates olid käed voodiäärte külge seotud, armas.
Järgnevate päevade jooksul sain nautida kõrrega söömist. Vähemalt kaltsiumipuudust ei tohiks mul olla, sest peamine toit oli jogurt. Siiski, vaatamata väga ühekülgsele toidule suutsid kõiksugu vereanalüüside tulemused oluliselt paraneda kojutuleku ajaks. Arst oli ka suht üllatunud. How many points for a medical mystery?
Reedel sain koju ja pehme toidu võidukäik jätkub. Purustatud banaanid, kartulipuder ja kohupiim, nämm. Haiglatoidule annab silmad ette. Sealne leige piim ja mannalöga ei olnud just eriti isuäratavad. Nüüd söön juba lusikaga, see teeb asja lihtsamaks. Ja rääkida saan paremini, kuigi suus on siiski üks häiriv jubin, mille alles nädalate pärast välja saan. Koolis läheb sellega jamaks, aga keda huvitab.
Algse plaani kohaselt pidin eeloleval nädalal kooli tagasi minema, aga ma ei tea veel, kas mängib välja. Peale lõikust olen ma naeruväärselt nõrk, vererõhku pole ollagi. Üsna kurb oli veel sel nädalal endale tunnistada, et duši all käimine on tegelikult füüsiliselt koormav ja seda tohiks teha alles siis, kui hommikusöök söödud. Njah, hindasin oma võimeid tiba üle ja pidin vahepeal istuma, et mitte minestada. Üsna nukker. Enam pole asi nii hull (ma loodan) ja annan endale aru, et olen ikka nõrk, aga siiski. Seda arvestades ma kaalun tõsiselt võimlaust veel üks nädal kodus veeta ja kosuda. Ma ei tahaks seda teha, aga vist peaks. Lisaks on mulle tunne, et mingi külmetus on minu poole tulekul või osaliselt kohal ja tahan temast kiirelt vabaneda. Immuunsüsteem sai kõva põntsu.
Peale lõikust nägin välja nagu hamster, kes on endale mõlemasse põske kõrvitsa toppinud, nüüd on vaid väike paistetus jäänud. Arst oli olukorraga kolmapäeval igatahes rahul, kui niidid välja võttis. Ise olen samuti rahul, seega on kõik hästi. Välimuses mingit suurt muutust pole, ärge kartke, tunnete mu tänaval ära küll.
Ja tänud kõigile, kes ühel või teisel moel sünnipäevaks õnne soovisid. Orkutis saadetud õnnitlusi lugesin ma alles poolteist nädalat pärast sünnipäeva ja peale pikka mõttetööd arvasin, et imelik oleks saata tänusõnu nii hilja. Saatjad ilmselt ei mäletaks, mille eest ma neid tänan. Aga tänulik olen sellegipoolest. :)

Algselt oli mul plaanis veel mingitest asjadest kirjutada, aga ma ei mäleta enam.
Ah jaa, keegi tervitas mind Kohilas reedel kõnniteel, aga vihmavarjude tõttu ei saanudki ma aru, kes see oli ega tervitanud vastu. Vabandan ja tervitan nüüd siin, ehk jõuavad tervitused ka kohale.

LOL of the day

2009-10-08T13:05:00.003+03:00

Trükkige Google'isse 'find Chuck Norris' ja klikkige 'Ehk mul veab'/'Feeling lucky'.

Ma peaksin tegelikult hoopis ladina keelt õppima, aga no ei õnnestu. Aga siiski. Quantum materiae materietur marmota monax si marmota monax materiam possit materiari? (How much wood would a woodchuck chuck if a woodchuck could chuck wood?)

Tarkusepäev

2009-09-01T15:12:00.004+03:00

Inglise filoloogid peavad lugema palju kohustuslikku kirjandust. Logish, aga mul oleks vaja tiba rohkem aega! Ameerika kirjanduse õppejõud oli samas üllatavalt mõistlik ja kuigi kirjandusnimekiri on päris pikk, jätab ta meile siiski veidi valikuvabadust ja isegi seminarides käimist ei teinud ta rangelt kohustuslikuks. Aga ikkagi on jama, sest meid on loengus nii palju ja raamatuid raamatukogudes ainult piiratud kogus. Oh jah, aga vajalikul määral saan ka netist kokkuvõtete lugemisega hakkama ja kui me loengus-seminaris enam seda raamatut ei käsitle, saan ikka neid lugeda. Homme annab Rein ka course outline'i kätte ja ilmselt on seal ka suht palju kohustulikku kirjandust.
Mammu elab nüüd ka ühikas! Vaatega Rakvere linnusele....minu vaade Narva maanteele ei kannata võrdlust. View fail minu poolt.
Nüüd aga ootab mind ees toreda šotlase loeng!

viimane august

2009-08-31T13:41:00.003+03:00

Da-da-da-damm, uus kooliaasta käes! Täna tulin Tartusse ja isegi asjad on peaaegu lahti pakitud. Üllatusega avastasin kotist 2 akulaadijat, ups. Ilmselt panin venna oma rotti. Juhtub, õnneks lähen neljapäeva õhtul tagasi Kohilasse ja ta ei pea väga kaua laadijata olema.
Ah jaa, eelmisel korral unustasin kaht põhiasja mainida. Esiteks sai Elisega Harry Potterit vaadatud, päris hüva. Meeldiv näha, et vanusega tuleb mõnele näitlejale ka näitlemisoskus. Kas üleöö või kurja vaeva nähes, kes seda teab. Tänavakorvpalli sai ka vaadatud, tuttavaid nähtud ja sammast piilutud. Sellest on kahju, et Ahhaas käimata jäi, tundub huvitav.
Teiseks jäi mainimata Bigbank Kuldliiga viimane etapp Kadriorus. Njah, ainuke pettumus oli see, et korraldajad ei suutnud piisavalt valgustust kohale tassida, aga mis siis ikka. Oma silmaga jälle nii mõnedki maailma tipud vaadatud. Ja deem, Harting on tohutult suur (vasakule?).
PS. Mul ei ole ikka veel päevikut. Probleem.

Üldine mis-vahepeal-tehtud-postitus

2009-08-27T12:29:00.004+03:00

Augusti alguses sai Järva-Jaanis käidud, mmmmmõnus. Esimesel päeval oli küll killernohu, aga hiljem oli juba enam-vähem inimese moodi enesetunne. Tegime ühe tiramisu ka valmis, aga laimi ei müüdud ja sidruniga pole õige. Järve ääres oli üks tohutult armas ja sõbralik kutsu, lokkidega ja puha. Samal ajal oli tähesadu., perseiidid otsustasid end Maa poole läkitades ära põletada. Vaatasime ja külmetasime rõdul, aga nägin ainult ühte. Kuhu ülejäänud jäid? Teel koju käisime Rakverest läbi ja nautisime sealset veekeskust. Olingi juba kloori lõhna unustanud. Saunad olid mõnusad ja lained tahtsid ninna minna. Septembrist on Mammu ka Rakveres. Meie nelikust on juba kaks ühe jalaga elukohta muutnud. Kaks aastat tagasi nägi üksteist iga päev ja nüüd on vaja tipptasemel planeerimist, et kokku saada.

Viimasel ajal on spordi vaatamine olnud päris sageli päevakorras. Kunagise direktoriga oli ükspäev sisukas vestlus sel teemal (Kanter- jah või ei?) ja no rääkimata treeneritest. Hurraa nilbetele täiskasvanutele! Suusahüpped on ka tagasi, aga talvel on lahedam. No ja loomulikult Berliin! Bolt ja Hooker ja oi kui palju draamat ja eneseületusi ja läbikukkumisi. Korvpallitrennid on ka täies hoos ja tossukrigin on niiiiiiiii mõnus. Kodune tunne tekib mingil veidral viisil.

Nagu ka eelnevatel aastatel, on töö ka nüüd bittersweet. Vahel ei taha kohe üldse tulla siia, sest selg hakkab valutama ja sugugi mitte kõik kliendid pole teab mis toredad. Samas on vahel tunne, et siin on tõeliselt hea. Sel suvel oli eriti hea tunda, et on mul on töö ja seega võimalus palka saada. Statistikat vaadates on hirmuäratavalt palju inimesi, kellel seda võimalust ei ole. Vedas, sest tänu sellele töökohale ei pea ma ka sel aastal õppelaenu võtma. Ei, tänan pakkumast, aga ma ei taha kellelegi võlgu olla, kui seda just hädasti vaja pole. Kui vähegi võimalik, ajan omal käel läbi. Õnneks olen üks õnnelikest.

Arhitektuurimuuseumis käisin ka, kenakenakena. Raadikul sai oldud ja rattaga Kohilasse ja tagasi sõidetud (kokku ~30 km). Tikamal nägin lõpuks ka Timmut ja varustasime end filmiga. Lugesin 'Marley ja mina' juba kunagi varem läbi, nüüd nägin ka filmi. Selline nunnu, aga mitte selline film, mida tavaliselt vaataksin. Siiski, päris palju pisaraid voolas ümberringi viimase veerandtunni jooksul.

Tööl jäänud veel üks päev ning siis 2 päeva kodusteks toimetusteks ja väikseks istumiseks. Pühapäeval aga juba tagasi Tartusse. Kaks uut boksikaaslast saame! 11. septembril on Kohilas doonoripäev, niikuinii olen sel nädalavahetusel kodus. Lähen uuesti proovima, sest viimati saadeti mind madala hemoglobiinitaseme pärast koju tagasi. Bummer.

2009-08-27T12:23:00.002+03:00

Everyone has issues. Blaah, mingi privaattsooni teema kerkis päevakorda. Siiski, on asju, millest võõrastega ei räägi. Ja niisama lihtsalt lähedale ka ei oska lase. Ei oska või ei taha? Ei saa? Kõike saab. Äkki ei oska? Või olen hakanud minevikust liialt palju õppima ja 'tarkusi' enneaegselt rakendama?

Ja sel aastal tahan koolis pingutada. Millestki muust niikuinii asja ei saa ja ei viitsi soiguda. Tee, mida oskad. Ja siis tuleb ehk kunagi ka kõik muu. Iga asi omal ajal.

o hai there

2009-07-16T19:29:00.006+03:00

Tuleb välja, et ma oleksin saanud Londonisse minna, aga info ei jõudnud piisavalt kiiresti minuni. Deem. Jajah, üksi võiks ju ka orgunnida ja minna, aga ei taha. Kaaslas(t)ega on ju palju toredam! Siiski, kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, ja kui tahtmine talumatuks kasvab, tuleb reis üksi ette võtta.

Eilne venna sünnipäev kujunes üle ootuste toredaks. Mul on tõeliselt vedanud, sest ma olen üks neist inimestest, kellel on põhjust arvata, et nende perekond on parim. Mulle tohutult meeldivad need hetked, mil vaatan enda ümber ringi ja mõtlen, et mul on tohutult vedanud.

Laupäeval käisin Mammuga Tallinna Ülikoolis, kus tal oli sisseastumiseks vajalik vestlus. Mõnes mõttes mul vedas, et ei pidanud taoliste asjadega tegelema, aga samas tekkis tunne, et ma olen millestki ilma jäänud.

*Pilt on välisjalatsitekeeld. Aga kas ikka on? Või keelatakse erinevat värvi jalatsite kandmist? Tekib tahtmine kiusu pärast erinevad papud jalga ajada.

Hmm.

2009-07-06T18:02:00.003+03:00

Asi on minus. Jah. Ei?
Käisin eile (pühapäeval) laulupeol. Kõik oli tore, ilm oli ilus. Kaks korda küll tegi ilmataat practical joke'i ja vaatas, kui kiiresti rahvamass keebid selga saab, aga suurema osa ajast oli kõik ilus. Heas seltskonnas läks aeg kiiresti ja kuigi olime Lauluväljakul üle 6 tunni, ei tundunud aeg üldse pikana. Repertuaar oli üsna hea, aga just siis, kui ülejäänud rahvamass ekstaasi sattus, vaibus minu vaimustus. Tee, mis tahad, ei sobi mulle see kõik koos lippudega lehvitamine ja skandeerimine.
Ma ei saagi aru, milles täpselt minu jaoks probleem on. Kodus muljetades tundsin ennast isegi veidi pahasti, et laulupidu minu jaoks mingit kustumatut emotsiooni ei tekitanud. Samas ei ole asi selles, et mulle Eesti või eestlus korda ei läheks. Üks väga pika aja meeldejäävamaid hetki on selle aasta veebruarist, mil Kohilas samba juures iseseisvuspäeva puhul hümni lauldi. Sinna kogunemisele ma ei olnud plaaninud minna, aga teel apteeki jäin hümni ajaks seisatama ning need mõtted ja tunded olid minu jaoks midagi erilist, külmavärinatest rääkimata.
Ju mulle lihtsalt ei istu massieufooria.
Sellest on aga tohutult kahju, et ma tantsupeole ei pääsenud. Telekast vaadates tundus see igatahes võimas ja ilus.

Good times

2009-06-29T19:58:00.002+03:00

Esimesed maasikad on aias valmis, nämm-nämm. Täna sõin ka esimese korralikult valmis nektariini (poest, mitte aiast). Tõsi, virsikutel on veel arenemisruumi, aga hakkab looma. Üldseis on ikkagi üsna hea.
Natalja essee sain A!!! Uskumatu, ma nii kartsin seda hinnet. Jess! Korralik saavutus.
Saavutustest rääkides said tööl meeletult kiried ajad otsa. Nüüdsest edasi ei pea kogu aeg jooksma edasi-tagasi, on vaid väiksemad üritused. Head aega, järjestikku olevad 14-tunnised tööpäevad.
Kuldliiga oli hea, nagu alati. Kanter heitis maailma hooaja tippmargi, Pahapill tegi isikliku rekordi kettaheites, Vaher tegi teivashüppes Eesti rekordi (lausa kaks korda, seda vaadates tulid niiiiiii mõnusad külmavärinad) ja täitsa mitu staadionirekordit tehti.
Vabariigi valdade mängud olid samamoodi lahedad. Rekordeid oli küll vaid üks (seda distantsi polnud keegi siin veel lihtsalt jooksnud), aga palju vähem oli kohtunikevahelist nääklemist. Kuldliigal hammustasid nad vahepeal üksteisel pea otsast.
Täna sain lõpuks end välja magada ja ärkasin kell 13.14, olnud maganud umbes 13 tundi. Hea meelega kordaks seda ka homme :)
Kui juba jutt toredatele asjadele läks, siis nüüdsest on mul jälle rohkem aega, et lugeda. Kui hea! Vabal päeval saab teha hommikul nii paaritunnise hommikukohvi ja nautida head kirjandust. Sinna kõrvale veel hommikusöök ja tulemuseks õnnelik Laura.

2009-06-26T13:41:00.002+03:00

Eile ümisesin terve päeva vaheldumisi Thrillerit ja Badi ja täna hommikul ärkasin uudise peale, et Michael Jackson on surnud. Uskumatu.
Still shocked.

Ei.

2009-06-16T20:43:00.002+03:00

Matimatimatimatimati. Kati. Wtf?

Üks eksam ja kaks esseed veel. Kuidas valida esseeteemat, kui võimalikke teemasid on lugematu arv? Briti kultuurist siis, valida võib ükskõik millised sündmused või isikud või nähtused. Hmm...

In other news, mulle üldjuhul meeldib äike, aga spordikas oli laupäeval suht kõhe. Fakt, et ma majas üksinda olin, ei teinud asja paremaks, eriti kuna ma lülitasin kõik telekad-arvutid välja. Nii igaks juhuks. Torustik või ventilatsioon häälitseb meil siin veidralt, täpselt nagu keegi kõnniks teisel korrusel. Ja teisel korrusel olles tundub, et mingi mees räägib allkorrusel. Lisades sellele müristamise, saame toreda koosluse. Tegelikult olen ma liiga palju õudukaid vaadanud.

Tööl on muidu toredad sündmused ootamas- Kuldliiga (!!!) ja valdade mängud. Jube töised päevad tulevad, aga ma juba ootan seda. Kiire-kiire-kiire on üldse viimasel ajal. Iga päev on tööpäev ühes või teises mõttes. Igas mõttes. Mis mõttes?

ffs.

2009-05-29T11:31:00.003+03:00

Kui jubedad lood kummitavad, on see alati halb. Aga tekstianalüüsi eksami ajal? O HAI JONAS BROTHERS!

In other news, et õppimise ajal ärkvel püsida, teen ma kätekõverdusi. Ja ka see ei ole veel kõik! Taustaks mängis BBC Radio 1 ja Cotton tegi national mosh-alongi. Nüüd on need UK lahtised.

Tere, sess.

2009-05-27T11:10:00.002+03:00

Pähh, eksamid. Kusjuures ma plaanisin küll germaani filoloogia kolmandal teha, aga kohe mitte ei jõua vist selleks õppida. Õnneks on valikus ka kaks hilisemat kuupäeva. Planning fail.
Laupäeval tööle ka juba. Ehk suudan seal ka õppida? Eks näis.
Kahel eelneval päeval olen käinud lapsi hoidmas (taas kord õppimine võimatu). Laste mõjutamine on liiga lihtne, halvas mõttes mõjutamine siis. Kõik jääb külge ja meelde neile. Ema helistas, et anda ülevaade Kalevi-Rocki mängust. Kõne lõppedes muidugi järgnesid laste küsimused kõne sisu kohta. Hakkasin siis seletama, millega tegu ja et mulle ei meeldinud mängu lõppseis sellepärast, et tahtsin Kalevi võitu. Nemad said loomulikult niimoodi aru asjast, et ongi nii, et peab olema Kalevi poolt. Oeh, minu poolt siis järgnes usin selgitustöö, veel pole selge, kas tulemusi ka on. Tartus elavaid lapsi vist pole mõtet Kalevi fännideks kasvatada. Tehku ise valik, kui üldse tahavad kellegi poolt olla.

Vässu.

2009-05-20T12:45:00.003+03:00

Koristamine on lõbus ainult siis, kui selleks parasjagu tuju on. Peale eilset kahte ning tänast kahte ja poolt tundi pean ütlema, et hetkel ei ole küll üldse seda õiget tuju.
Oih, ammu pole kirjutanud siia midagi. Lühikokkuvõte siis:
Liliga käisime Kumus, hästi lahe oli. Meeldis. Eksamid lähenevad ja üldse on palju kirjutamist ja asjade esitamist ja muidu ringijooksmist. Reedel käisin üle pika aja vaatamas sellist korralikku korvpallimängu. Ei, mitte mängijate tase polnud eriline (maakonna esiliiga), hoopis mäng ise. Finaalseeria teine mäng, põnevust jagus viimase hetkeni. Õige atmosfäär ja puha. Minu jaoks ideaalne õhtu lihtsalt. Ah jaa, enne seda käisime jalutamas. Vahepeal tundsin end kui Notsu tuules, aga see pole üldse oluline. Loeb seltskond. Pühapäeva õhtul rongilt ühikasse jalutasin kolmveerand tundi vist. Ilm oli mõnus ja lõhnas suve järgi.
Mis veel? Hetkel on mul tohutult hea meel, et mul on töö. Või noh, alates mai lõpust on.

Ema (kuuldes, et vend mängib toas palliga): "Mida sa pidid endale ütlema?"
Vend (tüdinenud häälega): "Toas ei mängita palli.... aga kes mind ikka kuulab?"

Ah jaa, Kalev võitis eile Rocki. Vaatamata sellele, et elan Tartus, olen selle üle õnnelik. Go figure.

2009-04-26T17:53:00.002+03:00

Konverents oli tohutult huvitav. Kui see läbi sai, oli tunne, et see võiks veel paar päeva kesta. Samas oli suht väsitav kaks päeva järjest hommikust õhtuni tähelepanelikult kuulata ja märkmeid teha, selg jäi veits haigeks. Aga asi oli seda väärt!
Kui viimati rongiga Tartusse tulin, istus minu kõrval venelanna, kes õppis eesti keelt. Ei ole küll viisakas vaadata, millega kõrvalreisija tegeleb, aga teate ju küll, kuidas vahel silmad sõna ei kuula. Igatahes, ta luges ilmselt mõnel keelekursusel jagatud materjali, kus oli kirjas 'Inimsõbralik eesti keel'. Pani mõtlema. Kas eesti keel mujal õppides siis ei ole inimsõbralik? Keeruline võib ta olla igal pool, aga inimsõbralik? Ja kui vaid seal õpetatakse inimsõbralikku eesti keelt, kas siis õppija ei hakka mõtlema, et miks ta peaks üldse õppima keelt, mis on üldiselt inimvaenulik?
Ah jaa, nädalavahetusel on vaja viia kook/tort tädile ja ta mehele pulma-aastapäevaks. Ja ideaalne oleks, kui veel trühvleid ka. Siit ka üleskutse. Kui kellelgi on mõni suurepärane retsept, siis jagage julgelt!

2009-04-22T21:25:00.002+03:00

Ma ei suuda enam kirjutada! Esseed, uurimistöö, arvamusartikkel, kokkuvõte, referaadid... Äkki teeks väikse pausi? Aga hoopis juurde tuleb asju. Oleks loengud ja sess juba läbi!
Reedel ja laupäeval on konverents Ameerika unelmast, täna oli sissejuhatav loeng ja loodetavasti on edasised loengud sama huvitavad. Kaks päeva hommikust õhtuni kuulamist ees, peab poest veidi toitu varuma, et siis pauside ajal ülikooli ees hängida, tšillida ja päikese tõttu silmi kissitada.

2009-04-14T22:34:00.002+03:00

Why do I even bother? Ahhh, mõttetu. Lootusetu. Ikka peab kõik valesti minema. Olgu, mitte kõik. Aga piisavalt.

Ssshhugar.

Excitement!

2009-04-13T13:45:00.003+03:00

7. juuni läheneb. Läheneb see päev, mil ma saan esimest korda hääletada. Peale nädalavahetusel kodus aset leidnud poliitilist arutelu on ootusärevus kasvanud mäekõrguseks. Sellise suuremat sorti mäe.
Valimisõhtuil aset leidvad otsesaated on minu jaoks alati üsna huvitavad olnud. Seekord vaatan veelgi suurema huviga!
Ja valimiseelsel päeval saan ilmselt jälle kooli garderoobi valimiskabiine ehitada (mitte just kõige lihtsam töö, aga kirjaklambrid ja teip on alati abiks).
Oo, idee! Sel aastal tahaks häältelugemist kohapeal jälgida.
Peaks e-valijakaardi ka tellima, muidu unustan.

Lol-moment of the day

2009-04-08T17:36:00.002+03:00

Ohvissi stendil seisab selline pisike karvane suurte kõrvadega väike loomelajas, mis alatihti põrandale kukub. Ükspäev sooritas loomelajas jälle lennuharjutusi, Eduard hakkas teda tagasi õigesse kohta sättima ja tekkis järgmine arutelu...
Elfriide vaatab kuidas Eduard loomelajat sätib ja ütleb: "Potsatajad võiks päriselt ka olemas olla."
Boss: "See on mingi albiino potsataja, vaata miske ta on- vikerkaarevärviline. Ei ei, see on hoopis albiino-kei potsataja."
Elfriide kaastundlikult: "vaene potsataja - torkasid tal naelaga kõrvad läbi."
Eduard: "See on vuuduu värk. Tallinna loomaias kõik potsatajad haarasid praegu peast."
Boss väga asjalikult: "Potsatajad ei saa peast haarata, neil on liiga lühikesed käed!"

Kontorihuumorist siis.
Tänud Teelele lingi eest!

2009-04-07T13:12:00.003+03:00

Kevad! Niiiii hea! Teeme nüüd nii, et kogu lumi ära sulaks, ka need jonnakad kokkulükatud lumehunnikud.
Kodus olles vaatasin 10 minutit 'Unistuste printessi', rohkem ei kannatanud. Kivirähk kirjutas sellest Eesti Päevalehes hästi, point umbes selline, et kui ei vaataks, ei usukski, et selliseid inimesi on. Samas olen teadlik sellest, et monteerimise ja mille iganes käigus saab näidata asju ja inimesi väga halvas valguses ja üsna ebaõiglaselt negatiivselt, aga kõike ei saa selle süüks ka ajada.
Lisaks vaatasime emaga 'Keskkoolimuusikali', mis oli umbes sama ajuvaba, aga vähemalt meelelahutuslik. Naerda sai vähemalt kõvasti. Ja need 'korvpallurid' ei olnud üldse korvpallurite moodi! Vale, vale, vale. Aga see pole oluline.
Korvpallist rääkides meenus see, kuidas vaatasin Rocki ja Kalevi mängu ega suutnud meenutada, millal viimati mõnda meistriliiga mängu vaatamas käisin. Kurb. Tuleb asja parandada. Ühtlasi meenusid 'vanad head ajad', kui sai igal kuul vähemalt paari-kolme mängu vaadatud, kord sai selleks isegi Kuressaarde mindud. Kas sealse spordihalli seinal oleva kaardi peale on tänaseks märgitud mingi 'oled siin' tähistus? Ja kas selles Valga pubis mängitakse ikka kohutavat muusikat? Kas bussis, mis varem mängijaid ja toetajad vedas, on ikka ainult see Stallone'i film? Kas 'salajases' hoiukohas hoiab nüüd keegi teine alkoholi või on seal nüüd kellegi kadunud kindad?

Looduskalender.ee pakub lõputut meelelahutust

2009-03-09T17:03:00.003+02:00

Uue mängu nimi on 'leia pildilt hüljes'.

'Praegu pole ühtegi hüljest, nii kahju.'
'Jah, aga seal on Nike'i märgiga kivi. Haha, päris lahe!'
'Misasja, see siin või? On jah. Appikene, see kivi liigutas. Hüljes!'
'Siin on veel üks! Näe, üks tuli just veest välja!'
'Nii nunnud!'

Ja nii edasi. Ja neid võib tundide viisi vaadata. Merikotkaid samamoodi. Kakku põhimõtteliselt ka, aga tema on vaiksem.

2009-02-15T20:09:00.001+02:00

"For me, happiness occurs arbitrarily, a moment of eye contact on a bus, where all at once you fall in love or a frozen second in a park where it's enough that there are trees in the world."
Russell Brand

2009-02-12T16:58:00.004+02:00

2009-02-12T16:53:00.006+02:00

2009-02-10T21:52:00.002+02:00

"Pooh!" squeaked the voice.
"It's Piglet!" cried Pooh eagerly. "Where are you?"
"Underneath," said Piglet in an underneath sort of way.
"Underneath what?"
"You," squeaked Piglet. "Get up!"

Pooh said, "Let's go and see Kanga and Roo and Tigger," and Piglet said, "Y-yes. L-let's" - because he was still a little anxious about Tigger, who was a very Bouncy Animal, with a way of saying How-do-you-do which always left your ears full of sand, even after Kanga had said, "Gently, Tigger dear," and had helped you up again.

"Supposing a tree fell down, Pooh, when we were underneath it?"
"Supposing it didn't," said Pooh after careful thought.
Piglet was comforted by this.

So Owl wrote...and this is what he wrote:
HIPY PAPY BTHETHDTH THUTHDA BTHUTHDY
Pooh looked on admiringly.
"I'm just saying 'A Happy Birthday'," said Owl carelessly.
"It's a nice long one," said Pooh, very much impressed by it.

"So it does!" said Pooh. "It goes in!"
"So it does!" said Piglet. "And it comes out!"
"Doesn't it?" said Eeyore. "It goes in and out like anything."

"Eeyore, what are you doing there?" said Rabbit.
"I'll give you three guesses, Rabbit. Digging holes in the ground? Wrong. Leaping from branch to branch of a young oak tree? Wrong. Waiting for somebody to help me out of the river? Right. Give Rabbit time, and he'll always get the answer."
"But, Eeyore," said Pooh in distress, "what can we - I mean, how shall we - do you think if we -"
"Yes," said Eeyore. "One of those would be just the thing. Thank you, Pooh."

2009-02-10T21:46:00.002+02:00

“You can't help respecting anybody who can spell TUESDAY, even if he doesn't spell it right; but spelling isn't everything. There are days when spelling Tuesday simply doesn't count.”

"I don't see much sense in that," said Rabbit. "No," said Pooh humbly, "there isn't. But there was going to be when I began it. It's just that something happened to it along the way."”

“Nobody can be uncheered with a balloon”

“Poetry and Hums aren't things which you get, they're things which get you. And all you can do is go where they can find you.”

“Always watch where you are going. Otherwise, you may step on a piece of the Forest that was left out by mistake.”

(Winnie the Pooh)

Suht omadega plussis

2009-01-13T19:41:00.003+02:00

Miinus
Arved on suured, vaene tudeng jääb aina vaesemaks. Ilm on imelik (kuhu jäi talv?), Kultuuridevahelise kommunikatsiooni essee ei kirjuta end ise valmis.
Pluss
Ainult üks eksam veel, seega on esimene sess suht edukalt üle elatud. Lähedastega on kõik korras. Üks mu õppejõud (Krista &hearts) oli kunagi mu sugulasega abielus, seega kunagi ammu olime me peaaegu sugulased. Homme lähen koju ja puhkan. Või noh, kui ma essee valmis saan. Rongis saan mõnusalt muusikat kuulata ja lihtsalt olla. Jah, mulle meeldib rongisõit. Laupäeval veedan terve päeva Liinaga. Peale homset ei ole mul 9. veebruarini ühtegi kohustust. '8 out of 10 cats', Jack Johnson ja Australian Open sisustavad meeldivalt mu aega. Mõned järgmise semestri loengud tõotavad tulla üpris huvitavad, nt soolisus Ameerika Ühendriikide ja Suurbritannia ajaloos ja kirjapildis, Briti kultuuri ajalugu, Briti poliitika pärast 1945. aastat jne.

No reason to complain, really :)

Tidili-pomm

2009-01-08T21:05:00.000+02:00

Kui Lili juhtis mu tähelepanu viimase sissekande kuupäevale, otsustasin end kätte võtta ja siia midagi kirjutada. Küll rohkem kui nädal peale otsuse tegemist, aga siiski. Ei garanteeri, et jutt kuidagi loogiliselt areneb või kindla meeleoluga on.
Jõulude ajal kodus olles avastasin, et kanal nimega Neljas näitab ‘Päästja koolikella’. Appikene, ma mäletan liigagi hästi, kui väga see mulle kunagi ammu meeldis. Four Hills Tournament oli teine VÄGA HEA asi, mis telekast tuli. Loitzl võitis ja seega olin tulemusega rahul, sest ma olin suht kõigi Austria suusahüppajate poolt. Eriti olin Schlierenzaueri poolt, sest nii noore ja samas nii hea tehnikaga sportlase poolt ei saa mitte olla. Okei, saab, aga ma ei taha.
Mammuga käisime suht palju korvpalli vaatamas. Tibu ja Tamm senior ja kõik muud asjapulgad. Spordikompleks on jätkuvalt kodune ja oma. Isegi tujukad koristajad ja juhataja, kes oskab aeg-ajalt olla totaalne idioot.
Naabri matused muutsid neid jõule, meeleolu oli sootuks teine kui tavaliselt. Samas oli see kergendus, sest ta ei saanud enam iseendaga hakkama ja bürokraatia ja inimeste laiskus ja vastutusvõimetus ei teinud asja kellelegi lihtsamaks. Samas on tore teada, kui väga Kohila oma elanike eest hoolitseb. Perearst, kelle patsiendid on peamiselt vanurid, ja sotsiaalnõunik ei suhtle omavahel, sest arst on nõuniku peale solvunud. No ei ole võimalik sellisel alal selline suhtumine ju.
Ühel hetkel avastasin, et mu peas on valminud suurepärane plaan- minna uisutama! Veidi organiseerimist ja saimegi toreda kuueliikmelise seltskonna kokku. Alguses arvasin, et veedan suurema osa ajast istukil, aga õnneks ei olnud asi üldse nii hull. Hiljem taasavastasin Fanta. Jah, see oranž jook, mis pole kellelegi kuidagi kasulik. Ma ei mäleta, millal ma seda viimati jõin. Väga kaua aega tagasi igatahes. Uus on taasavastatud vana.
Jõulud tegi toredaks vanaema täditütre ja tema pere külaskäik. Üpris hea kingitus igatahes! Ja kui ma õigesti mäletan, siis nägin just jõululaupäeval vikerkaart. 25. detsembril aga sai, nagu meil tavaks, kogu pere kokku (pere all pean siin silmas kõiki onusid-tädisid peredega), et alguses üksteist kiita, siis teha häirivaid märkusi, et näha, kes on esimene põgeneja, seejärel aga rääkida taas vanadest headest aegadest ja perekonna tähtsusest. Crazy as always, but lovely.
Uus aasta algas väikse draamaga. Palju arusaamatusi ja liiga vähe omavahelist suhtlemist. Lõpuks said asjad vist jälle korda, aga kui aasta jätkub samamoodi, siis on küll paha.
Peale ETV aastavahetusprogrammi vaatamist tsiteerisime vennaga veel mitu päeva suvalistel ajahetkedel ’Päkapikudiskot’ ja ’Tujurikkujat’. Ilmselt jätkub see ka siis, kui järgmisel nädalal koju lähen. ’Kahju, ilus kass oli.’ ’Oeh!’ Idiootsete käeliigutuste saatel ’Päkapikudisko, päkapikudisko, päkaikudisko lõ-pe-tab!’
Enne kojuminekut aga pean eksamid ära tegema. Australian Open sisustab suurema aja mu vaheajast, oo jaa. Kinnisidee igal jaanuaril.Veel ongi jäänud kirjandusteaduse alused, tekstianalüüs, kultuuridevahelise kommunikatsiooni essee ja raamatuarutelu. Siiani olen tulemustega rahul, alla B ei ole langenud. Ajalooeksami ajal hakkas peas mängima Tanel Padar & The Sun. Leidis ka aja! Aeg-ajalt on seda juhtunud alates sellest, kui me Anniga nende kontserdil käisime, aga no see oli ikka super ajastus. Sel ajal oli mul vaja kogu mõttetöö suunata ajaloole.
What do you call a gay dinosaur? A Megasore-ass.

2008-11-27T10:46:00.000+02:00

2008-11-26T22:33:00.004+02:00

Nii, siin on minu kohustuslik kommentaar lume kohta- ilus on. Isegi siis, kui tuiskab. Või isegi eriti siis, kui tuiskab. Täna usundiloost tulles oli vaade muinasjutuline.

In other news, ühikas on soe vesi kadunud, saadeti teade, et mingi asi, mis enam ei tööta, on tellitud ja tuleb vaid oodata, millal see Soomest kohale jõuab. Seni aga külm dušš! Aga siinkohal tuleb appi minu veendumus, et soe tee aitab alati. Eriti hea on tee, mille Teele mulle kinkis. Seal sees on must tee, roheline tee, roosi, rukkilille ja pärnaõie kroonlehed, rosinad, ananassi, mango ja papaia tükid. Nämm! Sinna kõrvale veel vanaema kingitud vahvlitort ja elu on ilus.

Esmaspäeval jäävad tänu suurele pidupäevale loengud ära ja seega vist sel nädalavahetusel koju, kuigi varem seda plaani polnud. Siis ei peaks nii vara hakkama tagasi tulema ja saaks tiba asjalikke asju teha. Hmm.

Ah jaa, PÖFF käib! Ja "Lämbumine" on kavas. I kid you not. Chuck Palahniuk on filmilinal 5. detsembril Cinamonis.

Anniga käisime "Detsembrikuumust" vaatamas paar nädalat tagasi. Hea film, Tõnu Kark oli vapustav. Jah, ma kasutan tema kohta tõesti ülivõrdeid selle filmiga seoses. Lõpp oli liiga ilus, minu meelest oleks vähemalt ühe peategelstest võinud maha lasta. Liisi Koikson oleks selleks suht hästi sobinud- kui-mina-teda-ei-saa-siis-ei-saa-ka-keegi-teine-loogika oleks võinud kasutusele tulla.

Ja kuna ma tahan lugejaile ka meelelahutust pakkuda, postitan mõned huvitavad ja ülimalt meelelahutuslikud lingid.

http://uk.news.yahoo.com/4/20081125/ten-judge-s-barry-and-barney-punishment-ea4616c.html

http://www.youtube.com/watch?v=hyk0b0cOogk&feature=related

See on eriti hea: http://news.ninemsn.com.au/article.aspx?id=665847

Martin küsis just, et kui oleks nii, et üks minu enam-vähem reaalne soov täna õhtul täituks, siis mis see oleks. Kust läheb piir reaalse ja ebareaalse vahel?

Rohelised värvusetud ideed magavad raevukalt.

2008-11-18T20:20:00.002+02:00

See tunne on üle pika aja tagasi. Asju on liiga palju, aega liiga vähe ja tahaks aja maha võtta. Puhata.

Kõik on hästi, aga midagi on paigast ära. Mina ise vist.

Naergem terviseks

2008-11-13T15:33:00.002+02:00

Katkend intervjuust räppariga DMX.

Q: Are you following the presidential race?
A: Not at all.
Q: You’re not? You know there’s a Black guy running, Barack Obama and then there’s Hillary Clinton.
A: His name is Barack?!
Q: Barack Obama, yeah.
A: Barack?!
Q: Barack.
A: What the fuck is a Barack?! Barack Obama. Where he from, Africa?
Q: Yeah, his dad is from Kenya.
A: Barack Obama?
Q: Yeah.
A: What the fuck?! That ain’t no fuckin’ name, yo. That ain’t that nigga’s name. You can’t be serious. Barack Obama. Get the fuck outta here.
Q: You’re telling me you haven’t heard about him before.
A: I ain’t really paying much attention.
Q: I mean, it’s pretty big if a Black…
A: Wow, Barack! The nigga’s name is Barack. Barack? Nigga named Barack Obama. What the fuck, man?! Is he serious? That ain’t his fuckin’ name. Ima tell this nigga when I see him, “Stop that bullshit. Stop that bullshit” [laughs] “That ain’t your fuckin’ name.” Your momma ain’t name you no damn Barack.
Q: So you’re not following the race. You can’t vote right?
A: Nope.

Gimme gimme gimme

2008-11-13T14:59:00.003+02:00

McFly Secrets on üks livejournali community, kuhu fännid ja vähemfännid oma "saladusi" saadavad. Tavaliselt on seal lihtsalt mingid nõmedad asjad, seekord oli keegi postitanud selle pildi. Haa, vähe ei naernud ju. Schwa on haige, aga naljakas. Nüüd levinud kõikjale.

Leili läheb iga seminariga aina paremaks. Eelmisel korral suutis ta öelda "let me go get the cassettes" nii, et see kostus Aare jaoks "let me go get the sex". Pole vist vaja lisada, et seminar möödus üsna lõbusas meeleolus. Seekord "gimme" ja "lemme". I scream vs ice-cream.

Ah jaa, foneetika töö sain A. Go me! Ühtlasi läks hästi ka eesti keele tõlkeharjutus, nii et suht rahul olen kooliasjadega hetkel. Atwood võiks end küll ise lugeda, aga suva.

Pean häbiga tunnistama, et mul mängivad juba jõululaulud. Michael Bublé esituses, mhmh. Aga hea on. Ja puudele on pandud veel tulesid, kusjuures ühe puu peal on konkreetselt peenis. Normaalne.

Ah jaa, sünnipäev oli vahepeal. Tegelikult ma ei saa siiani aru, mida seal tähistada. Okei, sain aasta võrra vanemaks, big deal. Aga kasutagem seda siis ettekäändena kõiki tuoredaid sõpru ja sugulasi näha ja kooki süüa. Reedel käisime Lili ja Elisega kooki söömas, ühtlasi nägin Liinat, Arturit, Nelet ja Tõnist. Külmununa koju jõudes tegin võileivatordi, mida laupäeval sugulastele pakkusin. Õhtul käisime tavalise seltskonnaga + Anu jalutamas ja üks mees hakkas meiega vana vallamaja ees rääkima. Jutustas, kuidas kõik kunagi oli jne. Hästi tore oli. Väljend "kolm briljantset keppi" ei lähe vist niipea meelest. Ja pühapäeval oli veel väike koosistumine, õhtul veel põnev korvpall. Doesn't sound like much, but for me it's quite enough.

Nüüd aga jogurtit sööma enne Pilvit. Kusjuures, eile Undergroundis olles tuli välja, et see on ka Teele ja Alo lemmikjogurt. Leiva ja pähkli oma siis, ofkoors. Päikest!

Lapsesuu ei valeta ja muud

2008-11-05T22:48:00.003+02:00

Kui siga paaritada lambaga, võib juhtuda, et sünnib metssiga. Kui loomad paarituvad, siis nad värisevad hullusti, nagu kardaksid jubedasti. (6a Thomas)
Aafrika lehmad söövad banaane, aga kui nad on ahvid, siis elavad nad dzunglis ja otsivad kirpe. (5a Christel)
Inimesel on mitmesugust nahka. Eesnahk on näiteks nahk, mis on inimeseleespool, ja taganahk asub tagumikus. (6a Therese)
Naised koosnevad munasarjadest, ja nad mõtlevad rohkem. (6a Siri)
Meeste kehal on rohkem esiosi. (6a Julie)
Vanad inimesed ei pea autos istuma lastetooli. Aitab sellest, kui neil on kitsas rihm ümber. Kui juhtubki avarii, siis pole ka häda midagi,sest nad niikuinii surevad varsti ära (7a Alex)
Et lapsi saada, peavad seemned võistlema. Kui seemned päris kõvasti spurdivad, siis võib juhtuda, et sünnib kolm kaksikut… (7a Johan)
.. ja halvemal juhul saab nelimunalisi lapsi (5a Ville)
Ega ei peagi abielluma kirikus. Seda võib teha ka sotsiaalkontoris. Või võib kokku kolida, nii et ei räägi kellelegi. Peaasi, et ise tead (6a Nina)
Alguses saad rakuks, siis saad lapseks, siis saad emaks, siis saad vanaemaks, siis saad vanavanaemaks ja siis saad vanavanavanaemaks. Lõpuks on savi (6a Maria)
Nina on tegelikult hingamise lihas. Aga seda võib kasutada ka tati vedamiseks. (EMIL,6-A)
Närvid on nagu mingi kampsun, mille jumal on meie sissekudunud. Kui üks lõng katki läheb, siis lähed hulluks ja paistad näost imelik. (ROBERT,7-A)
Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil onkodus õues nii palju värsket õhku. Pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik. Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha. (VICTORIA,6-A)
Ämm on karistus selle eest, kui abiellud isikuga, keda sa ei tunne. (PAL,7-A)
Kui inimesed vanaks jäävad, siis nad enam ei ütle, et armastavad teineteist. Siis nad küsivad, et kas tahad kohvi juurde küpsist ka või. (TORD,7-A)
Aadam oli minu järgi ristitud. Ta sõi Evaga õunu. Aga ainult ühe korra-ja siis oli nagu läbi kah. (ADAM,9-A)
Kui mõtlen vanaisast lapsena,kujutlen teda mustvalgena. (GABRIEL,7-A)
Vanasti olid päris päkapikud. Nüüd on nad kõik riigiteenistuses. (PER,6-A)
Armastus on siis, kui näed kedagi, aga tunned seda kõhus. (SOFIA,5-A)
Laulatusel ei tohi naerda ega ei öelda. (CATHERINE,5-A)
Mõned inimesed ei tulegi kunagi ilmale, vaid jäävadki marjateradeks. (THOMAS,7-A)
Kui isa seeme ei lähe emme muna sisse, siis sünnib lihtsalt harilik omlett. (MIKAEL,6-A)
Kui pead koos vastu 65 aastat, siis saad kuldmedali. Siis peetakse kuldpulmi ja juuakse ja lõbutsetakse. Kui lahutad,saad ainult mõneplekitüki. (KARE,6-A)
Mõnedel vanadel tädidel on habe, aga seda neile öelda ei tohi, sest nad hakkavad reageerima. (JOHAN,5-A)
Vanainimesed murravad palju luid, sest nad komistavad pidevalt vaipade ja äärte ja ämbrite otsa. Ühel tädil, kes oli vist keegi muu kui minuvanaema, murdus enne tagumine jalg ja kui see paranes, siis murdus esimene jalg. (ROBERTO,6-A)
Paljusid asju ei tohi vanadekodus teha. Näiteks ei tohi sõita rulaga, närida nätsu või kanda lühikesi ruudulisi spordipükse. (LARS-ERIK,7-A)
Kui oled surnud, siis graveeritakse või kremeeritakse. Kui valid viimase, siis see tähendab,et sust tehakse kreemi. Aga see ei ole vaniljemaitsega, vaid tavaline hall kreem. (JACOB,6-A)
Keisrilõige on see, kui beebi lõigatakse välja tagavaraväljapääsu kaudu. (MARTINA,6-A)
Inimesed on ehitatud keharakkudest. Rakud on nii pisikesed, et neid peab silmadega jõllitama, muidu ei näe. (THOMAS,6-A)
Õlu muudab keha tihti väga ebasümmeetriliseks. (HERMAN,9-A)
Kui raha üldse ei ole, siis paljud hakkavad vaesteks. (ROOPE,6-A)
Need lehmad, kes rohkem ringi jooksevad ja udarat raputavad, teevad jogurtit. (ALLAN,5-A)
Mõned lehmad on mustad. Need on sissesõitnud. (KARIN,5-A)
Tüüpiline siga on roosa ja tal on koonus kaks auku. (PAULINE,6-A)
Lapsed ei tee rumalaid asju. Neil on omad põhjused. (ANNA,7-A)
Vanavanaemadel on väga suured rinnahoidjad. Need on nii suured, et ühte kaussi mahub terve minu pepu ja mõlemad põlved. Teise mahub minu vend. (KATJA,7-A)
Ämm on vanaema, kes ei ole selle ema, kellest juttu on. (HANNE,6-A)
Vanasti sai piima lehmadelt, nüüd annab seda Alma. (LARS,5-A)

Btw, kas mina olen ainuke, kelle meelest lastele pannakse ikka eriti imelikke nimesid?

Teemat vahetades, yay for Obama. Hommikul ärgates jooksin esimese asjana arvuti juurde, et tulemust teada saada. Oi, te oleksite pidanud nägema, kui suur naeratus mu näol oli. Oleks tahtnud kodus olla eile öösel, nii et täna poleks pidanud ka midagi tegema ega kuhugi minema. Oleksin öö läbi Sky Newsi ja CNNi vaadanud ja jälginud valimistulemuste järk-järgulist tulemist. Because I'm sad like that.

Ah jaa, Narva maantee tänavapostid on kaunistatud jõulutulekestega. Mingid tähekesed on ja ma näen neid iga kord, kui aknast välja vaatan. Laua taga istudes näen lausa kolme neist.

2008-11-04T15:46:00.002+02:00

Aga New Hampshire’i saigi (mis siis, et see pole kuigi oluline linnake lõpptulemuse seisukohalt, sest seal elab ainult 75 inimest). Ilus algus igatahes. Loodetavasti saab teised ka.

2008-11-02T18:06:00.002+02:00

Boyband McFly are flicking the switch on London’s world famous Christmas lights. The group, which includes former Bromley Cross boy Danny Jones, will switch on the lights in Regent Street on Thursday. This year the theme for the Regent Street lights is ‘stars’ and the famous “mile of style” will be transformed into a winter wonderland for Christmas shoppers.

Okei, ma tean, et see on naeruväärne, et juba algab see jõuluvärk. Jah, ma tean, et see on ainult selleks, et kaubamajade kasumid oleksid suuremad. But damn, I wanna go.
Lapimaale tahan ka jõulude ajal. Juba mitu aastat olen tahtnud, aga pole õnnestunud minna.

Noh, ju me siis põleme sisse.

2008-10-20T14:30:00.005+03:00

Tuletõrjealarm kisas just koridoris. Väga veider. Alguses ootasime Anni ja ta sõbrannaga köögis, et see vait jääks. Peale paari minutit mõtlesime, et lähme alla uurima, mis värk on. Koridori jõudes jäi see asjandus lõpuks vait. Maja ees oli tuletõrjeauto ka, aga nüüd on ta läinud. Ehk siis loogiliselt võttes maja ei põle?

Tänases kirjandusteaduse loengus avastasin, et Kõiva tundidest on midagi isegi külge jäänud. Mõisted olid tuttavad, autorid olid tuttavad, häälutuste mõiste ja seos Laabaniga teada. Hurraa! Midagigi tarka on Kohilast külge jäänud. Laaban on üldse tegija.

"I like work: it fascinates me. I can sit and look at it for hours."

2008-10-19T13:04:00.003+03:00

Kuidas aeg viimasel ajal küll nii kiiresti on hakanud liikuma? Alles oli esmaspäev, homme jälle. Jälle sissejuhatus kirjandusteadusesse ja ajalugu. Mis tuletab meelde, et ma pole eksami jaoks kordamisküsimustele ikka veel vastama hakanud.

Nädalavahetus on ka kuidagi nii möödunud, et ma pole tähelegi pannud. Haige väljend, muide, see tähele panemine. Igatahes reedel käisime Trehvis Pööloy Gläänzi vaatamas. Eile ei teinudki eriti midagi. Koristasin tiba ja õppisin grammatikat ja tekstianalüüsi, oh seda põnevust. Teele küll helistas õhtul ja kutsus Märdi ja Siimuga välja, aga ma ei viitsinud. Sisustasin aega hoopis "Sõprade" bloopersitega, mis kindlustas hea tuju kogu õhtuks ja tänasekski veel. Lisaks avastasin, et "Tuulepealset maad" saab ka netis vaaadata, jeei! Kaljujärv ja Avandi ja teised tegijad. Kas keegi "Detsembrikuumust" on vaatamas käinud? Hea? Halb? Ilmselt millalgi lähen seda kinno vaatama, aga kui keegi teab, et see eriti hea on, siis läheks kiiremini.

Kuss, rebane räägib

2008-10-17T10:56:00.003+03:00

Eile oli meil lõpuks rebaste ristimine. Vihma sadas ja seega polnud õuesolek just ideaalne viis oma neljapäeva õhtu sisustamiseks, aga ega me ju üles ei sula. Alguses saime endale pähe seksikad haiglamütsid (mis ei olnud kilesussid, seega me nägime tõesti head välja). Vurrud ja ninad peas (silmapliiatsiga joonistatud, mitte mingi veekindla markeriga nagu keskkoolis) ning kolme rühma jagatuna, kummardasime õppeosakonna ees. Midagi tegime vist veel, aga kell on vähe ja ma ei viitsi mõelda. Igatahes sealt läksime edasi pirole, kus iga rühmad pidid võidu Taurust jooma. Meie loomulikult võitsime ja saime auhinnaks siidri ja Rocki. Seejärel võimlesime Raekoja platsil ja laulsime "Tartu marssi". Laulmine jätkus hiljemgi.
Edasi pidime taas rühmadena inimestelt kerjama. Mitte raha, aga ükskõik mida. Saime valge roosi, pooliku nätsupaki, tikutoosi, flaieri, bussipileti, tšekke ja isegi raha. Tegelikult olin lausa üllatunud, et inimesed asju andsid ja niisama edasi ei kõndinud. Meeldiv.
Mis veel? Peahoone ees andsime vande, et tudengiaastate jooksul teeme ära kolm kohustuslikku asja- kõnnime üle Kaarsilla näoga ülikooli poole, ujume "Suudlevate tudengite" purskkaevus (kas purskkaevu nimi on jutumärkides? Jah? Ei? Ei viitsi otsida) ja seksime raamatukogus. Hiljem Maarjaga koju tulles rääkisime sellest ja mingi suvaline mees, kes meie ees kõndis, hakkas kaasa rääkima ja küsis, palju neist meil tehtud on. Minu poolt hetkel siis 0. Anyway, see pole oluline. Siis läksime laululava juurde, kus, üllatus-üllatus, laulsime. Meie rühma lugu oli "Nii kuum", mille esitamisega me suurepäraselt hakkama saime. Laululava juures oli meil renditud saal, kus pidime peo käigus viktoriinil osalema, teatrietenduse tegema ja lõpuks vande andma vanas inglise keeles vist, igatahes mitte midagi aru ei saanud. Parim rühm lõppkokkuvõttes oligi meie oma ja saime karika, millest peale vande andmist kõik jõid, enda valdusesse. Kunagi pärandame selle uutele rebastele. Lõpuks jäi see karikas vist Sandri kätte üldse, kuigi ta polnud meie rühmaski, aga olgu tal siis ka hea päev.
Meie näidend oli kusjuures ülihea. Tudeng Londonist ronis redeli abil aknast sisse, et saada Leili loengusse (foneetika). Leili lasi tudengitel öelda "Peter Piper", et kontrollida nende õiget hääldust. Paber suu ees pidi liikuma. Kes valesti hääldab, sellel lööb Henry VIII pea maha. Kõik peale Londoni tundengi saavad sellega hakkama ja seega ootab teda surm. Tema viimane soov enne surma on bottle of water, hääldatuna selle imeliku krõnksuga (ehk siis bo.a o wo.a, kuidagi muud moodi ei oska ma seda seletada). Peale pudelist joomist lööb Henry ta pea maha, öeldes samas ajal "schwaa". Kokku tuli meganaljakas asi.
Hiljem läksime Krooksu edasi, aga ma ei viitsinud seal eriti kaua olla, sest seal polnud õieti ruumigi. Kolme paiku tulin koju tudule :) Triina pidi kaheksaks loengusse minema ja seega ei jäänud ka mul muud üle kui tõusta ja särada.
Ah jaa, arvake ära, kellea ma eile tänaval jälle kokku sattusin. Jälle A! Käisime siis poes ja saatsin ta Tähe tänavale loengusse, kuhu ta lootusetult hiljaks oli jäänud. Mitte, et see talle korda oleks läinud. Ma armastan seda Tartu juures, et tänaval näen alati kedagi tuttavat.
Muud tarka rääkida vist polegi, lihtsalt igavledes mõtlesin siinsest rebaste ristimisest kirjutada. Eile oli Kohilas ka rebaste retsimine, ilmselt õhtul saame Liinaga muljeid vahetada. Neil on see retsimine, meil ristimine- meie ei pea mingeid rõvedusi tegema ega saa odekolonniga üle valatud. Ja hea, et me ei pea rõvedusi tegema. Samas tabasin end õhtu jooksul mitmel korral mõtlemast, et midagi natuke põnevamat võiks teha.
Igatahes, aitab. Täna jälle tiba ilusam ilm ja lähme Teelega kaltsukarallile. Oi, linnuke laulab akna taga. Meenub, kuidas kunagi vanaema rääkis, et tihased käivad talvel akna taga vaatamas, kas ma olen hea laps. Varsti ongi talv ju käes. Enne seda aga tahan veel veidi ilusat sügist nautida. Ja sünnipäeb ju ka tulemas. Juba oli tädi ema käest küsinud, mis ma sünnipäevaks saada tahan. Eriti varajane ikka. Vastust ma aga ei ole osanud kellelegi anda. Alati võib raha kinkida. Veel parem, maksku mu arved ära. Praktiline mõtlemine on ju ka midagi väärt.

A.+ korvpall+ muusika= õnnelik Laura

2008-10-15T15:12:00.003+03:00

Kui mõelda, milline oleks minu jaoks üks hea päev, siis eilses olid kõik vajalikud asjad olemas. Midagi erilist ju polnudki, aga kõik väiksed asjad olid olemas. Hommikul saime A.-ga juhuslikult kokku Kaarsilla juures. Täpselt samas kohas täpselt samal ajal. Meetri pealt. Timing... we has it. Kõndisime veidi aega koos ja lihtsalt nii hea oli.
Siis pidin tekstianalüüsi tööd tegema ja see oli üllatavalt lihtne. Mõned raskemad laused ülesannetest, mida olime seminaridel lahendanud ja siis kaks uut teksti lõpus. Eks näis, kas ma suutsin seal midagi sassi ajada (ilmselt ikkagi suutsin). Mõtted olid ausalt öeldes suht laiali selle töö ajal.
Õhtul käisin korvpalli vaatamas ja tuttavaid nägusid on ju ikka hea näha. Kohila meeskond sai suht tappa seal, aga oi kui naljakas oli. Head kommentaarid mõlema meeskonna treeneritelt. Peale esimest poolaega tulin ära, sest Alo bänd sai tudengibändi finaali ja läksime kaasa elama. Võitis mingi nõme bänd, aga see selleks. Paar head bändi oli ikkagi ka.
Hiljem läksime veel Undergroundi ja tugevamad liikusid veel edasi Krooksu. Mina ja Sander blokkisime ja tulime koju, aga vahet pole. Pool kolm sain magama ja hommikul ei olnud üldse tore tõusta. Tahan magada!
Aga vot ei saa, sest usundilugu tahab kuulamist ja konspekteerimist. Jeei.

"Ma tunnen end nagu sääsk nudistide rannas. Ma tean, mida teha, aga ei tea, kust alustada"

2008-10-13T14:47:00.002+03:00

Huh, see nädal on vastik- tekstianalüüsis on homme suur töö ja kui see on nagu B rühmal, siis on see täiega raske. Ja kolmapäeval veel grammatika töö ka. Pfft. Täna onu juures saan vähemal rahulikult õppida, kui lapsed magama on jäänud. Hommikul ei tulnud rongis õppimisest midagi välja, sest ma lihtsalt ei suutnud keskenduda. Mis toimub? Väsimus ja A. ja üldse on hetkel kõik imelik. Oh and please don't let me fall in love. See veel puuduks. Jah, see peaks olema ilus ja puha, aga ma lihtsalt ei taha hetkel. Vist...
Reedel oli meil siis see klassi kokkutulek. Meie klass ei muutu kunagi- pooled olid kohal. Samas ma saan aru neist, kes tõesti ei saanud tulla. Tore oli, aga mitte midagi vapustavat. Pühapäeval käisime Elisega jalutamas ja vaatamata külmale oli täitsa mõnus. Alguses pidin pühapäeva õhtul juba Tartusse tagasi tulema, aga siis sain teada, et Teele juba Tartus ja üksi tulles ju vahet pole, millal tulla. Seega ärkasin rõõmsalt kell 5 hommikul ja hakkasin tulema. Tohutult palju tähti paistis ja nii ilus oli jalutada. Kui seda rasket spordikotti veel tassima poleks pidanud, oleks muidugi veel parem olnud, aga kõike head ka ei saa. Ja kes mul rongijaama poole jalutades pähe tuli? A. Seriously... Ei, aitab. Jutt kisub lolliks. Ei ole ma tegelikult mingi loll teismeline ja ei soiu siin mingist mehest. Tuleb, mis tuleb.

"Päike nuttis mesilasi."

2008-10-05T20:02:00.004+03:00

Uus fail- minna paariks tunniks Liivandi juurde (eile kell 10 õhtul) ja jõuda täna kell 14.00 koju. Pfft. Kirju ja mina olime öö läbi üleval, ajasime tarka juttu. Kitarril õppisin mingi loo algust mängima, aga see ei tule veel välja. Ja miks ma suudan kõik nii keeruliseks ajada? Mitte kitarriga seoses, vaid suhetega. No tõesti, see ei ole normaalne. I'm in a bit of a pickle. Ja minu suuremad ajaga seotud läbikukkumised on alati siis, kui A. seal on. Täna hommikul oli kõik liiga ilus. See teeb asja ju ainult keerulisemaks! Aga see oli nagu mingis filmis and it felt so good. Ei, siin ei ole mingeid seoseid selle luuletusega, mis ma eelmisel korral postitasin. Oeh...

Täna käisime Triina ja Anniga teatris ja niiiiiiiiiiiiii hea oli. Okei, sellest vaatame mööda, et mul tohutu uni oli. See oli minu süü, mitte näidendi. Ott Sepp ja Hannes Kaljujärv olid head!

Nüüd aga seda lolli esseed kirjutama ja homme proovin üliõpilasesinduses selle ka välja printida. My languages.... mida mul on selle kohta asjalikku öelda? Absolutely nothing.

Prince Charles married a crocodile. Mmm, Mel Gibson.

2008-10-03T11:36:00.003+03:00

Little Pussy

I love little pussy, her coat is so warm,
And if I don't hurt her, she'll do me no harm.
I'll not pull her tail, nor drive her away
But pussy and I very gently will play.
She'll sit by my side and I'll give her some food,
And pussy will love me because I'm so good.

Vot selliseid asju peame me foneetika seminaril lugema. Jah, muidugi ma saan seda tõsise näoga lugeda. Mitte. Tegelikult mulle üldse ei meeldi foneetika, sest ma tunnen seal end totaalse idioodina. And apparently my t's aren't dark enough, what ever that means. So should I put them in bold or something? Õnneks saab foneetikaga ka nalja. DJ Leili Kostabi- the best fonetics all night long! Kaupo, Indreku ja Stiina-Mai nimel. Schwaa.

Mulle meeldib Tartus jätkuvalt. Siin on kõik kuidagi hoopis teistmoodi, aga heas mõttes. Samas pole see veel kodu. Mis tuletab meelde, et Kohila pole ka enam kodu. Või on, aga teistmoodi. Midagi on muutunud. Kodus käies ei saa ma enam ema ja venna naljadele pihta, olen nagu külaline, mitte oma kodus. Minu sõna enam ei maksa.

Ja kas pole mitte veider, et kui keegi tahab südant puistata, siis tehakse seda minu juures, aga kui mina hakkan millestki rääkima, siis kuulamise asemel hakatakse endast rääkima? Olen seda ennegi tähele pannud ja siingi kriblanud sellest. Some things never change.

Eile käisime Alo juures soolaleivapeol (vol mis?) ja kuna Triina pidi täna kümneks loengusse minema, ärkasin ka vara üles. Nüüd vist uuesti magama, sest muidu ei jaksa õhtul midagi ette võtta.

Lõigud vastavalt Lili soovile.

Veel.

2008-09-23T15:38:00.002+03:00

FAIL.

2008-09-23T15:36:00.000+03:00

Jääaeg.

2008-09-16T15:52:00.002+03:00

Külm on! Tõsiselt, ma ei julge nina uksest välja pista. Ja just praegu kõnib üks mees tänaval T-särgis ja lühikestes pükstes. Seriously...
Nädalavahetusel käisin kodus, seekord aga hoopis huvitaval moel- hääletades. Üksi poleks julgenud, aga Anniga koos pole hullu. Üks EPAs õppiv poiss (mees? imelik on nii või naa) viis meid Põltsamaale ja sealt edasi saime kahe mehega, kes sõitsid Soome tööle. Üsna muhedad kujud, kuigi alguses oli veider. Autos lasid nad alguses tohutult kõvasti kantrimuusikat, hiljem Terminaatorit. Kassettidelt, muide! Igatahes saime ilusti Tallinnasse, kust juba rongiga edasi. Rong oli muidugi reede pärastlõunal nii täis, et inimesed pidid püsti seisma. Minu vastas istus üks umbes 60-aastane mees, vaatas ringi ja ütles halvakspanuga :"Edelaraudtee. Jooma ajab." Seejärel võttis ta taskust piparmündiviina ja jõi.
Teel raudteejaama möödusin raamatupoest, mille müüjale ma pühalikult umbes kuu aega tagasi lubasin, et sisse astun. Sel reedel kavatsen seda ka teha, sest see mees oli nii lahe lihtsalt. Kohilasse jõudes oli pere juba tädi juurde läinud ja ma ei viitsinud koju minna. Jäin hoopis spordikasse lobisema. Või noh, alguses pidin ainult korraks läbi käima, aga tegelikult olin vist umbes neli tundi seal. Esiliigal oli mäng ka ja nii-nii hea oli. Kodune. Saal oli küll jahe, aga who cares. Tegin teed ja nii hea oli. Teine kodu seal ikkagi, nii imelik kui see ka ei tunduks. Kodusem kui ühikas isegi hetkel veel. Ja need mälestused! Igatahes meie meeskond võitis. Jah, ma ütlen meie meeskond, omastav kääne. Omastatud. Minu. Omad.
Peale seda pakkisin kodus veidi asju, toitsin kassi ja läksin Adilasse. Martin oli juba seal ja sai lobisetud. Taas kord oli külm, aga vist tuleks lihtsalt ära harjuda ja nautida seda, et parasjagu ei sadanud ega saja ka praegu. Laupäeval aga võtsime kartuleid. Nõme töö, aga samas nauditav, sest sellega käib kaasas palju toredaid asju ja inimesi. Lõpuks olid kõht naermisest ja selg kummardamisest haiged.
Pühapäev oli lebo. Selline mõnus. Esmaspäeval aga tulin tagasi Tartusse. Suur uudsus on kadunud ja külm on, aga mulle meeldib siin ikka. Eile oli kursusepidu vol 2, ehk siis saime Place'is kokku, sealt pirole ja siis Zavoodi. Kaugeltki kõik ei olnud kohal, aga see on see Orkuti-orgunnimine. Kes näeb, see teab. Õhtu lõpuks olime kõik suht omadega läbi, aga heas mõttes, if you get what I mean.
ainuke jama on see, et elu on kallis, igas mõttes. Eriti aga rahalises. Mul oleks vaja lotovõitu või rikast ja lahket meest. Lotot ma ei mängi ja ainult sellel eesmärgil ei taha ka meest. Üldse ei ole ma mingi suurem asi flirtija ega tõmba mehi ligi, nii et ega see plaan ei toimiks nii või naa.
Nüüd aga grammatikat õppima, sest õhtul lähme Teelega veel ENÜS-i tutvumisõhtule. Eks paistab, kas sellest saab midagi või mitte :)

Quit the drama

2008-09-10T21:48:00.002+03:00

Tegelikult on ju kõik hästi. Pole vaja teha etteheiteid ega teistele nende vigu nina alla hõõruda just for the sake of it. Pole mõtet vinguda, kuigi olen liiga sageli tabanud end just seda tegemas. Ja ma ei püüa siin öelda, et maailm on täiuslik, vaid seda, et tuleks nautida seda, mis meil on. Nii palju ilusaid asju on ju. :)
Nii, mis siis vahepeal toimunud on? Ülikoolis on asjad töisemaks läinud ja grammatika ja foneetika nõuavad pingutust. Hästi tore on aga see, et iga päev saan juurde toredaid tutvusi. Nädalavahetusel käisin kodus ja see oli lihtsalt hea. Kuigi ma olin ainult natuke üle nädala ära olnud, oli nii palju juhtunud ja muutunud. Edasised nädalad peaksid aga rahulikumad olema. Laupäeval käisime Mihkli sünnipäeval. Oli selline tore peresündmus, mis andis tohutult energiat :) Pühapäeval aga jalutasime niisama ringi, did some catching up.
Esmaspäeval tõusin aga kell 5, et jõuda rongile. Siis loengutesse ja õhtul lapsi hoidma. Onu lapsi siis (Anne-Mari ja Aarto). Sõime jäätist, mängisime, lugesime (okei, mina lugesin ette) "Saabastega kassi" ja kuulasime plaadilt linnulaulu. Väsitav, aga tore. Mulle meeldib nende idealistlikkus ja naiivsus, see on nii armas.
Nüüd aga foneetika kodust ülesannet tegema ning siis magama. Just, oh seda aktiivset üliõpilaselu. Hetkel olen nohuga sõjajalal ja puhkus kulub ära. Homme on kursuse tutvumisõhtu, mis tõotab tulla huvitav.
Ah jaa, avastasime Liliga, et oleme vanad (ja targad). Asju, mida kunagi kasutasime, on nüüd saada vist vaid antiigipoodides. Jutt käib siis telefonidest, millel oli numbriketas või kuidas iganes seda nimetatakse. Teate küll, selline ümmargune asi, mida keerutades numbreid valiti ja mis hästi lahedat häält tegi. Mingeid versioone sellisest telefonist on ilmselt ka kuskil kaubamajas saada, aga need pole need õiged. Kunagi tahan sellist saada! Mis siis, et lauatelefon just eriti palju kasutust ei leia.
Igatahes, päikest!

Laura Tartus

2008-09-03T08:34:00.002+03:00

Kohal! Tegelikult olen juba peaaegu nädala siin olnud, aga alles eile õhul sain Interneti. Siia jõudes olin toas üksi, toanaaber tuli alles pühapäeval. Täitsa lõpp, mul on toanaabriga ikka hullult vedanud, samuti boksikaaslasega. Hetkel olemegi boksis kolmekesi, sest neljas inimene vahetas ülikoole ja on nüüd Viljandis, aga käib aeg-ajalt veel siin. Alles kahe kuu pärast vist pidi välja kolima, nii kaua maksab lihtsalt üüri, kuigi on ise Viljandis. Hmm.
Tuba on küll hästi väike, aga pole hullu. Kõige imelikum on see, et on arvestatud sellega, et rohkem kui kaks inimest omavahel läbi ei saa ning ei nõustu koos köögis olema. Nimelt on köögis ainult kaks tooli ja kolmanda jaoks pole ruumi ka. Igal hommikul ja õhtul, kui köögis istume, peame kolmanda tooli sinna juurde vedama ja siis ei mahu keegi liikuma. Kardinaid ei ole meil veel ka, nii et õhtuti ei taha eriti toas tuld põlema panna, aga küll me selle ka kunagi muretseme.
Neljapäeval käisime Teelega Ristiisa Pubis ja jalutamas. Õhtul koju jõudes oli aga ikkagi igav ja tekkis tunne, et no miks ma nii vara Tartusse tulin, aga see läks ruttu üle. Reedel oli veidi pikem õhtu, siis käisime Zavoodis ja Undergroundis Teele, Sandri ja Aarega, Zavoodis olid ka Teelemari ja Olev. Kokkuvõttes oli jäin õhtuga täitsa rahule, ehkki koju tulla oli kohutavalt külm. Ilm on siin üldse imelik- iga päev sajab. Nagu wtf?! Laupäeval oli juba tunne, et hakkan haigeks jääma, sest kurk valutas ja üldse oli väga kahtlane olla. Õnneks suutsin haiguse ära ajada ja nüüd olen terve kui purikas. Purikas? Nagu mis mõttes? Jääpurikas? Puravik? Kaldun teemast kõrvale vist.
Pühapäeval igatahes tegime suurpuhastuse ja olime hästi tublid. Sulatasime külmikut (lõpuks kangutasime noaga jää lahti) ja küürisime ja nüüd on kõik ilus ja isegi kodune juba.
Ja siis tuli 1. september. Aktusel seisime püsti ja nägin ainult koori, aga ega seal midagi põnevat vist polnudki vaadata. Poes olles helistas onu naine ja kutsus kooli alguse puhul kooki sööma. Imelik, setst me ju ei suhtlegi eriti onu perega, aga nii tore oli. Anne-Mari alustas esimest klassi ja oli ise koogi teinud. Liisu (onu naise) vend tuli ka oma perega, täitsa lõpp, nad on kõik mingid akadeemikud. Onu tegeleb mul molekulaarbioloogiaga, tema naine on filoloog, naise vend ja tema naine on ka mingid akadeemikud. Hästi huvitav seltskond oli igatahes lõpuks. Aabitsas oli mingi luuletus mehest, keda kunagi näha pole, mingi selline weirdo, ja keda nähtakse õhtul kiikumas ja kilkamas. Ma ei tahtnud seal seltskonnas mingeid haigeid nalju selle kohta tegema hakata, aga minu üllatuseks tulid nemad lagedale veel haigemate naljadega.
Esimesed loengud olid üsna huvitavad, õppejõud tunduvad lahedad ja üldse olen eluga rahul hetkel. Välja arvatud sellega, et minust on saamas vaene tudeng, aga see selleks. Alguses on lihtsalt palju asju vaja. Nüüd aga Teelega kohvi jooma ja siis inglise keele grammatikat õppima. :)

2008-08-27T13:45:00.002+03:00

Homme kolin Tartusse ja mul pole veel midagi pakitud. Kuidas see küll nii ruttu kätte jõudis? Tahan juba minna ja samas ei taha, sest kardan. See on nii ebareaalne kuidagi. Samas olen alati arvanud, et see on kuidagi hoopis teistsugune tunne. Kuidagi tähtsam. Aga vot ei ole. Samale järeldusele jõudis ka Teele (vt. Teele blogi). Aga äkki ongi nii õigem? Hmm.
Tartusse jõudes tuleb esimese asjana poodidesse minna, sest nii palju asju on vaja. Mul pole ju mõtet osta siit asju lihtsalt selleks, et neid vedada, samas kui võin need asjad sealt osta. Ja siis helistan Teelele ja vaatame, mis siis saab. Avastasin veel, et rebasenädalal toimub päris mitu toredat asja. Esmaspäeval on ekskursioon "Olulised kohad Tartu linnas", mida viib läbi Mart Laar. Õnneks on neid ekskursioone läbi terve nädala, nii et kui kohe ei jõua, siis hiljem. Lisaks olid mingitel päevadel muuseumid tasuta, nii et ka sinna plaanis minna. Ah jaa, hommikuti on kohvikus Pierre kohv soodushinnaga ja kõik hommikukohvi entusiastid saavad seal kohtuda. Nice :)
Nüüd aga asju pakkima või mis iganes. Oeh, mida võtta, mida jätta? Huvitav, millal ma koju jälle tulen? Raudselt avastan Tartus, et midagi jäi maha.
Oleks vaid mu toanaaber hästi tore! Tõsiselt, kui me temaga läbi ei saa, on pehmelt öeldes jama. Õnneks on alati võimalus kolida, aga üksi saan elada ilmselt vaid Narva mnt 89 ühikas. See-eest saaksin seal üürida üksi kahest tuba :D Eks näis, loodan siiski, et mul veab toanaabriga!

Uued tuuled.

2008-08-23T13:41:00.002+03:00

Uue MSNi- aadressi tegin . Lihtsam ja loogilisem kui eelmine ning seda on võimalik ka suusõnaliselt kellelegi anda. Püüdsin vanad kontaktid küll uude üle tuua, aga kui keegi vahele jäi või keda esialgseski polnud ja tahab sel teel ühendust võtta, siis uus aadress on lauraabroi@hotmail.com :)

2008-08-20T20:48:00.004+03:00

Oeh, ei ole ma just eriti usin kirjutaja olnud viimasel ajal ja ega täna ka eriti ei viitsi.

Esiteks siis Phelpsist. Kadedad võivad ju kiruda, aga see mees on täiesti omaette klassist. Vaatamata sellele, et nii paljud tema elus on öelnud, et ta ei saa millegagi hakkama, on ta suutnud kogu selle negatiivsuse suunata millegisse positiivsesse. Olin juba 4 aastat tagasi tema poolt ja olen edaspidigi.

Teiseks Putin. Damn, that man is scary. Ei mahu kuidagi pähe, mis toimub. Aga must huumor on ka omamoodi tore, eksole. To all the lolcat fans.

Üldse on icanhascheezburger.com muutunud viimasel ajal eriti heaks. Ei viitsi hetkel sealt parimaid otsida ega postitada, paar postitust tagasi sai seda juba tehtud. Cyanide and happiness on ka hea.

Nii palju veel olümpiast, et kui juba kirjutate Kanterist, kirjutage ta eesnimi vähemalt õigesti ;) Olen jah pedant.

Creepy.

2008-08-15T16:30:00.002+03:00

Alustagem algusest.
Paar aastat tagasi rääkisime vanaemaga vanarahvatarkustest ning jutuks tuli ka see, et kui kuuldakse aknal või uksel koputust ja seal kedagi ei ole, on tegu surmaga. Hiljem uurisin veel asja ja selgus, et see on üsna levinud. Erinevate allikate sõnul on tegu kas kellegagi, kes on juba surnud, või siis endega, samuti tähendab erinev arv koputusi erinevaid asju, kuid sellegi puhul on arvamusi ja uskumusi mitmeid. Vanaema rääkis, kuidas nad emaga olid kunagi kuulnud koputust uksel, läinud vaatama ja kedagi ei olnud. Paar päeva hiljem selgus, et keegi sugulastest oli surnud.
Hiljem on mu vanaemal seda veelgi ette tulnud. Kord kuulis ta koputust uksel, vanaisa oli parajasti esikus, aga tema ei kuulnud midagi. Taas kord järgnes sellele kellegi surm.
Eelmisel nädalal hakkasin magama minema, kui kuulsin akna kolme koputust. Ehmatasin päris kõvasti, sest ma ju elan teisel korrusel. Mõne päeva pärast sain teada, et L. on surnud. Nüüd on veel H. ka haiglas ja keegi ei tea, kas temaga saab veel kõik korda. Kumbki neist pole küll pere, aga eluaegsed tuttavad siiski.
Ma ei usu eriti paranormaalsetesse nähtustesse ega ennetesse, ma eelistan läheneda asjadele loogikaga. Koputused ja nendega kaasnev ei ole aga sugugi loogiline ega ratsionaalne. Oli see siis lind? Kuigi pean tunnistama, et veel kunagi varem pole ükski lind aknaklaasile koputanud. Ja kui need uskumused on levinud, siis kas neil on tõepõhi all? Või loovad inimesed lihtsalt seoseid? See ei ole ju võimalik...ega?

2008-08-05T19:43:00.002+03:00

Jah, nüüd ma muutun üheks neist inimestest, kes sisustavad oma blogi mõttetute küsimustikega. My excuse is complete and utter boredom. Eesti keelde tõlkida ei viitsi.

1. What were you afraid of as a child? Ma kartsin, et mu naabripoiss ehitab pommi ja laseb mu maja õhku (liiga palju filme meie mõlema lapsepõlves jätsid oma jälje).
2. When have you been most courageous? Ilmselt praegu, sest jätan maha nii palju asju, mis seni on olnud tähtsad ning enesestmõistetavad.
3. What sound most disturbs you? Ühistranspordis kaassõitjate poolt liiga valjult peetud vestlused liiga paljude detailidega. Vee tilkumine.
4. What is the greatest amount of physical pain you’ve been in? Eelmisel aastatl iseenesest tekkinud seljavalu, mis õnneks iseenesest ka möödus.
5. What’s your biggest fear for your children? Halvad inimesed.
6. What is the hardest physical challenge you’ve achieved? Ühes jões hästi tugeva vastuvooluga ujumine.
7. Which do you prefer: Mountains or oceans/big water? Raske valik, tahan mõlemaid.
8. What is the one thing you do for yourself that helps you keep everything together? Muusika kuulamine, nutmine teeb ka vahel asjad kergemaks.
9. Ever had a close relative or friend with cancer? Kui close on close?
10. What are the things your friends count on you for? Kui vaja kellelegi oma rasket saatust kurta, leitakse mind üldjuhul üles.
11. What is the best part of being in a committed relationship? Kaisus magamine, pilk tema silmis.
12. What is the hardest part of being in a committed relationship? Mõistmine, et igaühel on aeg-ajalt vaja veidi alone-time'i, seda vahel ka siis, kui teine tahab vastupidist. Kompromissid.
13. Winter or Summer? Why? Mõlemat on vaja, et teist piisavalt tähtsustada. Aga suvi.
14. Have you ever been in a school-yard fight? Why and what happened? Koridoris küll, jah. Juhtus see, et ma ei osanud enda eest seista ja lasin inimestel endale haiget teha. Fight seisnes selles, et ükskord ühele inimesele siiski julgesin vastu hakata. See periood minu elust oli õpetlik, kuigi siiani valus.
15. Why blog? Alguses selleks, et inimesed, kes kaugel ning kellega suhtlemine raskendatud, lugeda saaks. Nüüd lihtsalt selleks, et mõtteid peast välja saada. Samuti igavuse peletamiseks.
16. Did you learn about sex, and/or sex safety from your parents? Ei.
17. How do you plan to talk to your kids about sex and/or sex safety? Loodetavasti võltshäbita, saades aru, et nad pole lollid, aga ka mitte täiskasvanud.

Elust, niisama.

2008-08-04T15:10:00.003+03:00

Nii, nüüd on siis kätte jõudnud selle suve vihmasemad päevad. Või nagu öeldakse, on Eesti suvi lihtsalt sitt suusailm.
Eile käisin Kapa Rockil, kus oli vaatamata vihmale täitsa tore. Kusjuures sel aastal külastasin seda üritust täita esimest korda (M.'i suureks üllatuseks). Paar aastat tagasi käisin, tõsi küll, Kapa Klassikal. Alguses ei olnudki plaani minna, aga kui tasuta piletid sain, siis meel muutus. Raha eest poleks viitsinud vihma käes külmetada, aga tasuta küll (siinkohal võiks pikemalt arutleda tänapäeva inimeste mentaliteedi üle, aga jäägu see teiseks korraks). Imestama panid ainult need inimesed, kes vaid HU? pärast kohale tulid ning eelnenud õhtu vaid õlut libistades veetsid. Andke teistelegi artistidele võimalus, kui juba niikuinii tulete. :) Paperback Fraud oli väga hea. Jälle üks must check out more of their stuff bänd juures. Samuti Külalised. Mmm, mõnus. Ja Raplamaa kitarristid olid lahedad- igas vanuses (noh, peaaegu), erineva stiili ja taustaga, ühendavateks lülideks andekus ja armastus kitarrimuusika vastu. Armastus, mida jagavad paljud.
Täna leidsin Interneti põhjatutest avarustest ühe väga laheda ehtekunstniku, kes asja hobikorras teeb. Üht tema tehtud käevõru nähes tuli kohe tahtmine see Liinale kinkida, sest ma tean, et see meeldiks talle. Ei usu, et ma isegi mingit tähtpäeva ootama jään. Vahel on ju nii tore lihtsalt niisama kingitusi teha, ilma mingi kohustuseta. Sünnipäeval ja jõuludel tehakse ju kinke enamasti sellepärast, et kõik teised teevad. Traditsiooni ju TULEB järgida. Hmm, ei nõustu sellega, kuigi millegipärast taban end ikkagi detsembris nõutult lettide vahel jalutamas. Aga olgem ausad- kellele kõiki neid viimase hetke kingitusi vaja läheb? Ma ei jõua kokku lugeda neid mõttetuid küünlaid ja küünlajalgu, mis aastate jooksul kogunenud on. Milleks ometi? Väga vähestel neist on minu jaoks mingi tähendus ning ma isegi ei tea, kelle poolt need ülejäänud kingitud on. Neil on mõte vaid siis, kui nende taga on mõni lugu või kui valmistajaks on mõne madalate saastemaksudega riigi alaealiste kodanike asemel kinkija ise. But as we all probably know far too well, that's not usually the case.
Järgmisel nädalal on plaanis üks üsna huvitav ettevõtmine, mis loodetavasti saab sagedaseks traditsiooniks. Nimelt lähme loomade varjupaika, et mõni õnnetu kutsu jalutuskäiguga veidigi õnnelikumaks teha. J. käis seal eelmisel nädalal ning minu meelest on see tõeliselt armas. Ma ei saa pakkuda kellelegi neist hüljatud loomadest kodu, aga ma saan nende heaks ikkagi midagi teha. See ei võta minult ju midagi ära. Samas ma tean, et see on raske, aga millegipärast usun ma ikkagi, et maailmas on häid inimesi, kes kunagi nende eest suudavad hoolitseda. Loodetavasti elame kunagi ühiskonnas, kus koduloomi ei jäeta kuhugi tee äärde surema, kui nad suureks kasvavad ja 'enam nunnud pole'. Kas tõesti saab kass, kelle eest kogu pere on kuid hoolitsenud, äkitselt muutuda nunnust koledaks? Ja kas täiskasvanud loomad ei ole tõesti armsad? Kõik loomad on armsad. Ja ma usun jätkuvalt ka sellesse, et igas inimeses on midagi head. Ehk olengi naiivne, aga vastasel juhul ei oleks siin maailmas võimalik elada.
Hiljuti vaidlesime M'ga selle üle, kas kõiki inimesi ja nende tegusid on võimalik mõista. Paljusid asju ei ole küll võimalik andestada, paljud teod on valed ning nende eest tuleb maksta, aga üldjuhul on neil siiki põhjus. Inimest on miski mõjutanud ja muutnud, sundinud tegudeks, mis ei ole aktsepteeritavad. Kuid minu meelest on võimalik inimesi siiski mõista. Jah, ka inimesi, kes on ajalukku läinud tuhandete elu nõudnud asjadega. Miski on nende mõistusele nii tugevat mõju avaldanud, et nad on sunnitud end nii ekstreemsel moel kehtestama. Ükskõik siis, kellele oma võimu soovitakse näidata. Seda saab mõista, kuigi see ei ole andestatav. M. vastas sellise argumendiga, et kõiki pole võimalik mõista, sest nad lihtsalt on sellised, sündinud kurjadeks. Sündida saab nõrga närvikavaga, mõne haigusega, mis mõjutab inimese elu, aga see ei tähenda, et inimene on kurjana sündinud. Siinkohal on kõigi arvamused oodatud, mida tugevamate argumentidega, seda parem. Minu arvamus ei ole ainuõige, kõigil on õigus oma arvamusele.

Because laughter is what makes it beautiful.

2008-08-04T12:14:00.005+03:00

FAIL.

2008-07-28T16:59:00.002+03:00

Joonistasime 6-aastase Allariga autosid, tema palus mul autole ka leegid joonistada.
Annan endast parima, ulatan talle joonistuse, tema vaatab leeke mõtlikult ning ütleb: "No aga vähemalt sa oskad väga hästi kuuski joonistada."

2008-07-22T23:04:00.005+03:00

Nii, sain eile kohapakkumise ning sain Narva mnt 25 ühikasse. :) Ainuke jama on see, et 7 päeva jooksul peab lepingu sõlmima. Ja seda saab loomulikult teha vaid Tartus! Niisiis, tuleb ette võtta reis. Ühendasin lepingu sõlmimisega ka muid asju ning homme lähengi Tartusse, neljapäeval teen selle lepingu ära ning õhtuks Järva-Jaani, kus plaanis suurem ujumine ja järve ääres lebotamine. Muusika ja raamat kaasa ja minek! Alguses pidin reedel lepingut sõlmima minema, aga onu, kelle juures ööbida kavatsesin, pidi neljapäeva õhtul ära minema, nii et plaanid muutusid. Eelmine variant oli küll parem, aga mis teha.

Eelmisel nädalal klassipiltide järel käies on nii imelik koolis olla. Aga heas mõttes imelik. Nüüd ei puuduta mind enam Kübara lollid ideed. "No kuda, kuda.." Sügisel saavad juba uued inimesed oma ideedega mind mõjutada, loodetavasti positiivselt.

2008-07-21T12:09:00.003+03:00

Nii, eilse äreva õhtu tagajärjel nägin öösel ikka eriti veidrat unenägu. Tegelikult ma ei tea, miks, sest mu unenäod on peaaegu alati imelikud, aga vahet pole. Osalesin Rodgersiga mingis näidendis ja me suudlesime, tongues and everything. Ja see oli üks neist unenägudest, peale mida on selline tunne, et ma mitte ainult ei näinud, vaid ka füüsiliselt tundsin seda. Wtf?
Uskumatu, et juba kuu pärast olen ma Tartus. Nii palju on veel teha ja see suvi on liiga lühike. Millalgi tahaks paariks päevaks Järva-Jaani minna, vedeleks järve ääres lihtsalt. Ja siis tahaks veel Marge ja Jaanikaga telkima minna. Okei, väljend 'telkima minna' on siinkohal ehk sobimatu, sest me lihtsalt paneme kas nende või minu õue telgi püsti, aga sellegipoolest. Traditsioon ikkagi, enam-vähem. Mängime seal kaarte, klatšime, räägime niisama, käime vahepeal ujumas jne. Ja siis tahaks Adilasse ka. :)
Nüüd aga peaks tiba koristama, sest mu vanaonu, kes Riias elab, tuleb külla. :D Yay!

Grinning like mad.

2008-07-21T00:18:00.002+03:00

Saatsin just ära avalduse, et saada ühikakohta. Tahan kohta kaheses toas, linnukega said märgitud Raatuse 22, Narva mnt. 25 ja 27, Pepleri 14. Lisaks oli seal kastike kommentaaride jaoks, kuhu märkisin midagi sellist, et kui nendesse ühikatesse ei saa, siis olen nõus ka teistega. Ah jaa, sissekolimise kuupäevaks sai 18. august. Siis on piisavalt aega linnaga tutvumiseks, asjade muretsemiseks jne. Excited! Lisaks jõuan siis veel vahepeal ka kodus käia, kui vaja. raudselt ei suuda ma ühe korraga kõiki vajalikke asju kaasa võtta.
Siit ka küsimus: mis on vajalikud asjad? Kõike vajalikku ma ei kavatsegi kodust kaasa vedada, nt hügieenitarbed jne. Neid ju saab Tartust osta.
Ja millega ma Tartusse lähen? Rongiga? Ilmselt küll. Hmm :/

Statistics are from life, but real life and statistics are nothing alike.

2008-07-12T19:12:00.003+03:00

L. rääkis täna, et mingi uurimuse kohaselt lõpetab 20% naistest oma esimese armastusega. Ehk siis vahepeal võib juhtuda mis iganes ja kellega iganes, aga lõpuks valitakse ikka see esimene. Imelik, kas see näitab seda, et inimene on oma harjumuste ja mälestuste ori? Või oleme noorematena paremad inimesetundjad ja hiljem hakkame valima inimesi välimuse ja raha alusel, et seejärel ikka pöörduda tagasi oluliste omaduste juurde? Või oli see uurimus lihtsalt kellegi huvitav väljamõeldis?
Selle statistika järgi on 20% tõenäosus, et mingi aja pärast olen jälle senjoor Laaliga koos.
Statistika ja tõeline elu on aga kaks täiesti erinevat asja ning vaatamata uuringutele on inimestevahelised suhted keerulised. Ja kes neid keeruliseks teeb? Meie ise. Iseendale näkku, noh.

Suurepärasest sõnavalikust.

2008-07-12T16:27:00.002+03:00

Tänases Eesti Päevalehes palub politsei inimeste abi mõrvakahtluse ja röövimiste asjus. On kolme mehe pildid ja all on kiri: "Kui olete langenud nende noormeeste roimade ohvriks, helistage ... ."
Roimaohvrid, seiske oma õiguste eest ja andke teada! Loodame, et teile hauda ikka telefon kaasa pandi.
Ja veel. TV3 uudistes rääkis eile (äkki hoopis üleeile?) üks mees seda, et turistide vähenemise ja muude muudatustega seoses hakkab lennuliiklus alla kukkuma. Jah, mitte vähenema, vaid lausa alla kukkuma. Hoidke alt.

2008-07-07T16:42:00.002+03:00

Why did the condom fly off?
'Cause it was pissed off.

A guy goes into a drug store to buy condoms. The girl behind the counter says, "What size?"He says, "I don't know."She holds up a finger and says, "That big?"He says, "Bigger."She holds up three fingers and says, "That big?"He says, "Smaller?"She holds up two fingers and he says, "That's it."She puts the two fingers in her mouth and says, "Medium."

For decades, two heroic statues, one male and one female, faced each other in a city park, until one day an angel came down from heaven."You've been such exemplary statues," he announced to them, "That I'm going to give you a special gift. I'm going to bring you both to life for thirty minutes, in which you can do anything you want." And with a clap of his hands, the angel brought the statues to life.The two approached each other a bit shyly, but soon dashed for the bushes, from which shortly emerged a good deal of giggling, laughter, and shaking of branches. Fifteen minutes later, the two statues emerged from the bushes, wide grins on their faces."You still have fifteen more minutes," said the angel, winking at them.Grinning even more widely the female statue turned to the male statue and said, "Great! Only this time you hold the pigeon down and I'll crap on it's head."

"Aga sõnad ei tohi olla ütlemiseks, vaid ainult selle varjajaks, mida öelda tahetakse." (Tammsaare)

2008-07-07T11:46:00.003+03:00

Laupäeval käisin M. sünnipäeval, teades, et pean pühapäeval kell 9 tööl olema. Mis teha, ega head sõbrannad ju iga päev 18 ei saa. T. ja J. käisid ka. Mulle pole ükski inimene nii kiiresti vist meeldima hakanud, rääkimata siis kahest. Tegelikult tunnen ma T.-d juba lapsepõlvest, aga nüüd pole ikka väga ammu kokku saanud. Nende seltskonnas tundsin ma üle pika aja, et saan olla mina ise, ilma igasuguste piiranguteta.
Ja siiski ma kardan. Kardan valmistada iseendale pettumust, et ma ei saa Tartus hakkama, ei tunne kunagi tõelist armastust, teen talle haiget, et ma ühel hetkel vaatan peeglisse ja ei tunne end ära, inimesi, kes omavad liiga palju võimu. Aga elu ju ei tohiks karta. Ei tohiks karta seda ainukest asja, mis meil on.

Ametialased kiiksud.

2008-07-01T23:45:00.003+03:00

Käisime täna Kosel kergejõustikku vaatamas. Täitsa lõpp, töö spordikas on mulle üsna veidralt mõjunud. 'Huvitav kas neil on staadionil siirdemuru? Millal seda, huvitav, kasteti?''Oi, nad on piirdeaia samast kohast rentinud kui meie eelmisel aastal.''Näe, seal on see lahe füsioterapeut.''Oi, tere *sisesta mingi võistluse korraldaja siia*!''Miks meie mattidel sellist katet pole?'Appikene, paar aastat tagasi poleks elu sees sellistele asjadele tähelepanu pööranud. :DJüri korraldas jalka ennustusvõistluse. Arvake ära, kes õigesti ennustas? :D Osavõtjaid oli küll ainult mingi 14, aga vahet pole. Kusjuures, ma olin ainuke naissoost osaleja. Girlpower! Raul ennustas ka õigesti, nii et jagasime raha omavahel.

:)

2008-06-29T20:15:00.002+03:00

Nii, kui reis poleks ära jäänud, oleks ma hetkel Londonis. Reisimisega seoses painab mind nüüd plaan minna Soome või Rootsi, sest ma pole kummaski varem käinud. Jah, on tõesti veel inimesi, kes pole sinna jõudnud. :D Ettevõtmise asi. Tahab keegi tulla ja teab, kuhu minna tasuks?

Täna oli spordikas kaitseliidu poolt korraldatava Mini-Erna lõpetamine, meile jäeti mingid voldikud väga põneva sisuga. 'Noored Kotkad on 8-18-aastastele poistele mõeldud organisatsioon, mis arendab poiste füüsilisi võimeid, harjutab neid olema suuteline abistama kriisiolukorras ennast ja teisi, õpetab neile ettevõtlikkust, ohuolukordades tegutsemisjulgust' jne. Kodutütred peaks ju olema sama asi tüdrukutele? VALE! Mõeldud on see küll samas vanusegrupis tüdrukutele, aga 'kodutütar käib ekskursioonidel ja matkadel, teeb käsitööd, laulab, mängib, aitab heakorratöödel.' Wtf? Nii et poisid saavad teha kõike põnevat ja tüdrukud mängigu samal ajal ringmänge ja tikkigu? Haha, edumeelne ja tänapäevane Eesti ühiskond. :D

Anywhere is walking distance, if you’ve got the time.

2008-06-27T00:02:00.006+03:00

Gümnaasium ongi lõpetatud, still can't believe it. Täitsa tore oli, Rodgersi kõne ajal isegi oleks peaaegu nutma hakanud. Ei tea tegelikult isegi, mida oleks taga nutnud. Mälestusi? Õpetajaid? Klassikaaslasi? Või oleks ma nutnud hirmust tuleviku ees? Ei tea, ei tea.

Ühtlasi sai läbi selleaastane jaanipäev. Nagu juba traditsiooniks saanud, käisin ka sel aastal Raadikul. Sai palju jalutatud ja lobisetud, vanu aegu meenutatud ja purupurjus inimeste üle naerdud. Mõnest hakkas kahjugi, järgmisel hommikul ei oleks tahtnud küll nende nahas olla. Kuigi jah, siin saavad nad vaid iseend süüdistada. Eriti purjus oli Tarmo, kes suutis õhtu jooksul teha vaid mingeid totraid kauboihäälitsusi ja vinguda selle üle, et ta on nii vana, et ta elu hakkab läbi saama. 20 is the new 70.

Magama ei jõudnudki, kokku lugesin 35 tundi ärkvelolekuaega. Kui kõik teised olid juba magama läinud, käisime Martiniga veel jalutamas ja lobisemas, nii et igav ei hakanud.

Nüüd aga naudin suve- laenutasin raamatukogust raamatuid, mille lugemiseni pole varem jõudnud ning loodan need lõpuks läbi saada, et järgmised ette võtta. Midagi aga on ikka puudu, kusjuures seekord ma tean, mis see on. Jama on selles, et ma ei tea, kuidas seda saada.

Fuck you, you fucking fuck.

2008-06-19T12:49:00.002+03:00

Kirjandi eest sain 82 punkti. Ma kirjutan kogu gümnaasiumi jooksul 90-punktiseid kirjandeid ja nüüd siis see. Tartusse riigieelarvelisele kohale saamise lävend on 94 punkti. Ja palju minul tänu sellele erakordselt halvale kirjandile on? 94! Sinna saan ühesõnaga vaid siis, kui kõik teised selle ala potentsiaalsed õppijad muudavad maagiliselt meelt. Oeh.

Õnneks läks kõigil teistel hästi, mõni suutis kõvasti üllatada ja ennastki ületada. Vähemalt suudan ma teiste üle õnnelik olla. Aga endas olen ma siiski pettunud, ja mitte vaid selle kirjandi pärast. Olgem ausad, on ka tähtsamaid asju. Not a nice feeling, anyway.

Homme ongi juba lõpuaktus. Can't wait to get out of this place. Samas tean ma, et kuigi see pole kaugeltki parim kool ega eriti silmapaistev, jääb see alatiseks eriliseks. Kõlab rõvedalt, aga nii see on. Siin koolis olen ma tundnud vist peaaegu kõiki tundeid, mis olemas on- olen inimestest hoolinud, neid vihanud (tegelikult oli tegemist vist küll pigem hirmu, solvumise, kadeduse ja veel mõne asja koostoimega, sest viha, nagu ka armastus, on sõnad, mida kasutatakse liiga kergekäeliselt), olen olnud armunud, tundnud enda üle uhkust, tundnud end täiesti väärtusetuna, olen inimesi igatsenud, saanud nii häid kui halbu uudiseid. Oeh, nostalgia ühesõnaga.

Loodan, et Rodgers peab homme sama hea kõne kui aasta tagasi!